Määratlemata

Jooksen sarved maha ehk siis kuidas mul nende meestega läheb vol2

Ma olen praegu ideaalses meeleolus, et meestest edasi kirjutada. Viimased paar nädalat olen ühe uue tüübiga väljas käinud ja ta ajab mind hulluks! Ta on oma olemuselt täpselt samasugune, nagu mina ja ma ei ole kunagi varem sellises situatsioonis olnud ja ma lihtsalt ei tea, mida teha. Aga ma räägin sellest mõni teine kord. Täna siis tuleb juttu mu eelmisest kutist.

Järgmise ehk siis mu eelmise silmarõõmuga sain ma tuttavaks Halloweeni peol. Ma läksin ühte rokiklubisse ja ma seal parasjagu tantsisin oma sõbrantsiga, kui ma korraga märkasin ühte hiiglama pikka tüüpi, kes mind põrnitses. Ja saate aru. Kui keegi on siin pikk, siis ta lihtsalt paistab silma, sest keskmine hispaania mees on suht lühike 😀 Selline minu pikkune. Ma mäletan, et ma läksin tinderi kohtingutele aaaalaaatiii tennistega, sest mul oli paaniline hirm, et kui ma kontsad jalga panen, siis ma pean neile ülevalt alla vaatama ja kuigi ma elan kõik muu enam-vähem üle, siis ma ei suuda normaalselt käituda, kui tüüp minust lühem on. See lihtsalt ei ole õige. Ma ei saa nii! Aga see selleks. Nägin, et ta mind põrnitseb ja siis ma põrnitsesin teda vastu ja nõnda ta mulle ligi astus. Oma hispaanlastest sõpsidega, kes oli kõik tema kõrval nagu väikesed päkapikud. Üks kõige lühem nendest hakkas mu sõbrannaga rääkima ja te ei kujuta ette, kui naljakas vaatepilt see oli. Mu sõbrants oli oma killerkontsadega tema kõrval nagu hiiglane 😀 😀 

Igatahes hakkasime me juttu ajama. Selgus, et ta on pärit Argentiinast ja ma kiiruga teatasin talle, et mul on latiinodega väga halvad kogemused ja ma väga ei usalda mehi, kes sealt kandist pärit on. Jajaa..ma tean, et Kolumbia ja Argentiina on teineteisest üsna kaugel, aga igaks juhuks peab ikka ettevaatlik olema. Selle jutu peale teatas tema, et argentiinlased on miljon korda paremad suudlejad. No ja samal ajal, kui ma mõtlesin selle peale, kui hea suudleja oli mu kolumbia eks ning kui nigel mu viimane hispaanlane, teatas ta, et ma tõestan sulle ja suudles mind. Kui ta lõpetanud oli, siis vaatas ta mulle üsna võiduka pilguga otsa ning ütles, et oli ju parem. Tegelikult ei olnud ja kuna ma otseselt valetada ei suuda, aga esimesel kohtumisel kohe halvasti ka ei tahtnud öelda, siis ma lihtsalt manasin kavala näo ette ja ütlesin, et võib-olla 😀 Aga no halb ka ei olnud. Täitsa Harju keskmine. 

Ma mäletan väga häguselt veel sellist hetke ka, et selle suudlemise vahepeal virutas mu sõbrants (kes oli tolleks hetkeks juba väääääääägaaa purjus) sellele argentiinlasele oma veinikotikesega(me olime vampiirid ja meil olid verekotikesed veiniga kaasas :D) vastu pead mingil põhjusel ja küsis, et millega me siin tegeleme 😀 Ju siis sai tema kohe pihta, et tegemist ei ole ikka õige mehega.

Üsna pea pärast seda me sealt klubist lahkusime, ma jätsin Argentiina tüübi sinna maha ja läksime järgmisesse. See oli üldse üsna meeldejääv õhtu, sest mu sõbrants oli nii purjus, et teda ei lastud shotibaari sisse ja ma mäletan, et selle aja jooksul, kui ma sinna sisse jõudsin minna, siis oli tema hakanud turvamehega vaidlema ja see kõik lõppes sellega, et tagasi jõudes ta juba nuttis seal baari ees 😀 Ja ma proovisin teda elu eest koju vedada, aga ta keeldus õhtule joont alla tõmbamast ja nõnda me siis edasi liikusimegi 😀 Ja seal järgmises klubis üritasin ma tal kõvasti silma peal hoida, aga kohe kui me sisenesime, siis ta lasi jalga. Ja see on hämmastav, kui osav trügija on üks purjus naine, sest selleks hetkeks, kui mina temani jõudsin(mis võttis mul aega terve igaviku), oli ta juba mingi tüübiga tantsimas 😀

Mingi hetk leidsin ma ka ühe tüübi, kellega tantsida ja kes pakkus, et ma olen 30, mille peale ma solvusin hingepõhjani, sest mitte keegi polnud mulle terve igaviku pakkunud vanust üle 25 😀 Aga no ma andsin talle selle andeks, sest ta ise oli vist 22 või 23 ja tema jaoks ma olengi ju suht vana 😀 No ja nõnda me siis tantsisime ja mingi hetk ka suudlesime ja siis tuli see hetk, kui mu sõbrants lõpuks lahkuda tahtis. Ma siis võtsin tal käest kinni ja see viimane tüüp tuli ka välja. Ja kui ma välja jõudsin ja parasjagu oma sõbrantsiga kusagil parklas istusin, siis ma avastasin, et see esimene tüüp on ka sinna samasse jõudnud. Ja appi, kuidas ma tahtsin maa alla vajuda, sest kui suur on tõenöosus, et kaks tüüpi, kellega sa ühe õhtu jooksul suudelda oled jõudnud, on mõlemad sinust 5 meetri kaugusel! Ok. Ükskord juhtus veel nii 😀 Aga natuke teistmoodi ja ma parem tollest korrast ei räägi ja ärge nüüd vasakule mõelge, sest sedamoodi pole ma kunagi midagi teinud 😀 No igaks juhuks mainin 😀 

Aga no mul oli igatahes piinlik ja ma tahtsin jalga lasta sealt. Aga enne, kui ma seda teha jõudsin, siis kutsus see argentiina tüüp mind korraks enda juurde ning ütles, et ta tahaks mind õhtusöögile viia ja palus mu numbrit. Olin viisakas ja andsin 😀 Sest noh. Tegemist oli üsna kena kutiga ja kuigi ta ei suudlenud sama hästi, kui mu viimane latiino, siis oli see ikka kordades parem, kui see hispaanlane, kes mul üsna pikka aega oli 😀

Igatahes. Mõned päevad ta mulle ei kirjutanud ja siis korraga tuli sõnum, et ma ju lubasin sind õhtusöögile viia ja kuna sul aega on. Leppisime kokku, et lähme järgmine päev. Ja siis tuli järgmine päev. Ma olin juba valmis minema. Mingi tund aega meiki peale toppinud endale. Ilusad riided selga pannud. Kui korraga mingi pool tundi enne saatis ta mulle sõnumi, et sõber oli motikaga õnnetusse sattunud ja on nüüd haiglas ja tal hetkel emotsioonid nii laes, et lükkaks edasi. No ma ei saanud ju solvuda, sest asjalik vabandus, eks ole. 

Lükkasime edasi järgmise nädala peale. Pidime kokku saama kell 10 või midagi sellist. Kell 10 oli tühjus. Kell pool 11 polnud mingit sõnumit. Ehk siis lasi üle mind. Ma saatsin talle mingi hetk sõnumi, et täna siis kokku ei saa, mille peale ta kirjutas, et tal läks meelest ja kus ma olen ja saame kokku. Ma enam ei viitsinud ja nõnda ma talle ka vastasin. No ja ma ei tea miks, aga ma andsin talle ühe võimaluse veel ja uskuge või mitte, aga ta lasi mind ka see viimane kord üle 😀 Tookord oli vabanduseks, et ilm on nigel ja väljas ei saa istuda ja ta on külmavares või midagi sellist 😀 Seega oma peas kandsin ma ta too hetk maha. Ju siis ei ole tüüp ikka piisavalt huvitatud, kui ta mind kolm korda üle laseb 😀

Möödus siis nädalavahetus ja ma täiesti juhuslikult sain temaga tänaval kokku. Ma veel mäletan, et ma tegin nalja, et temaga ei saagi midagi kokku leppida. Peabki nii juhuslikult kokku põrkama. Läksime siis öösel kella ühe paiku türgikasse friikaid sööma ning juttu ajama. Ja korraga tundus see jobu, kes mind kolm korda üle lasi, päris tore tüüp olevat. Rääkis, kuidas aasta tagasi siia kolis ja kolme kuuga inglise keele selgeks sai, kuidas ta Argentiinas rugbyt mängis ning just tänu sellele siia kolis ning kuidas tal Argentiinas mitu äri püsti pani ja sellega nüüd interneti vahendusel siin Malagas edasi tegeleb. Kui te arvate, et ma teda uskusin, siis te eksite, sest pärast suhet kolublasega, kes mulle aasta jagu julmalt näkku valetas, ei usu ma enam ühetgi meest. Või noh. Skeptiline olen. Ma mäletan, kuidas see hispaania kutt mulle teatas, et ta jääb hiljaks, sest ta vanaema on haiglas ning ta jääb sinna pisut pikemaks ja ma kohe automaatselt mõtlesin, et see on raudselt mingi vale. Nii kaua, kuni ta autoga minu poole liikuma hakkas ning whatsappis live locacioni tööle pani 😀 Oli küll haigla ees jah 😀

Igatahes. Ainuke asi, mida ma uskusin, oli see, et ta rugbyt mängib, sest tal oli paras ports käepaelu, kus oli peale trükitud “Malaga Rugby”. Et noh. Asitõend või nii. Aga üleüldiselt nagu mingi säde oli ja nõnda me vist lõpetasime minu juures too öö. Ja kuigi ma olin endale lubanud, et ma mõnda aega hoian latiinodest eemale, siis mul oli veel eredalt meeles, kui hea ikka üks latiino voodis on ja no ei suutnud vastu panna. Kahjuks tuli tõdeda, et kõik latiinod vist ikka ei ole nii head! Aga no vaatepilt oli küll enam kui kaunis, kui ta oma särgi seljast võttis. Sportlane, mis sportlane 😀 Ja kui ma eelmises postituses mainisin, et üheks mu nõrkuseks on pruunid silmad, siis mul on mingi teema kobedate vormis kehadega ka 😀 Aga läheb vist liiga pronoks see teema, seega ma liigun nüüd sujuvalt edasi 😀 

Pärast seda saime veel omajagu kordi kokku ning ta enam mitte kunagi ei lasknud mind üle ning osutus ääreltult ägedaks inimeseks. Ma veel mäletan, kuidas ma mõtlesin, et kui tore, et ma tüübile ikka mitu võimalust andsin. Järgneva kahe kuu jooksul oli ainult üks veider vahejuhtub. Ehk siis ta jõi ennast suht täis ja hakkas mulle rääkima, kuidas ta on ikka kõige ägedam mees maailmas ja ma ei leia enam kunagi tema väärilist 😀 Ja lisas, et kui ma ikka tema oma oleksin, siis ta ostaks mulle kõik maailma imed kokku ja kohtleks mind nagu printsessi. See kusjuures kõlas sel hetkel suht naljakalt, sest tolle õlu, mida ta parasjagu jõi, olin mina talle ostnud 😀 Aga no lasin selle jama kõrvust mööda ja muu kõik oli super luks!

Kuni siis aastavahetuseni. Saime kokku, käisime peol, kust ta mu veinipokaali mingil põhjusel endale püksi toppis, et seda välja smuugeldada ja õue minnes endale poole selle sisust oma lumivalgele särgile ajas 😀 Mille peale ma teatasin, et äkki läheks nüüd minema. Mida me ka tegime. Ja noh. Olime siis minu juures. Milline ideaalne algus uuele aastale, eks ole. Kuum mees voodis ja mida veel elult tahta. Kuni selle hetkeni, kui selgus, et ta on kordades rohkem purjus, kui ta välja näitas ning ootamatult mu rõdule jooksis ja seal terve igaviku roopima kukkus. Oeh. Oeh oeh oeh! Tuli siis lõpuks tagasi, istus mu voodile ja ütles, et nii piinlik, nii piinlik ja lahkus. Jumal tänatud! Mul oli nii mark, et ma ei julgenud isegi alla vaadata rõdult, et selgeks teha, kui hull see olukord ikka on. Mõtlesin, et aastavahetus ja ikka juhtub ja kerisin ära magama. 

Saime siis mõnda aega hiljem uuesti kokku ja uskuge või mitte, aga see jama kordus uuesti. Õnneks ta seekord jõudis ikka vetuspotini, aga no suht nigel olukord ikkagi! 😀 Ja seekord ei tahtnud ta kuidagi lahkuda. Ja ma ei saanud aru, kuidas ta ei saa aru, et ma ei taha mingi äsja roopinud mehe suud enda lähedale 😀 Ja ma pidin ikka tükk aega veenma teda, et tal on aeg koju minna enne, kui ta lõpuks püsti tõusis ja suht solvunult minema kõndis 😀 

Ja need olidki kaks viimast korda, kui me kokku saime. Pärast seda ma helistasin talle mingi öö ning vastu võttis Maria, kes ütles, et argentiinlane on tema juures ja ma võiks mitte enam helistada. Ja mul oleks ausalt öeldes olnudki suht savi, aga ta oli minu käest telefoni laenanud sel ajal, kui ta veel normaalne oli ja ma nüüd tahtsin seda tagasi. Aga järgmiseks päevaks oli ta mind juba ära blokkinud ning keeldus mu kõnesid vastu võtmast 😀 Ja ma olin sellest kõigest täiega hämmingus! Vaatamata sellele, et ta kaks korda mu kodus siia ja sinna roopis, oli ta vääääga normaalne mees. Mitte miski ei hoiatanud mind selle eest, mis nüüd ees ootas. Ma ei oleks iial uskunud, et see kõik sedamoodi lõppeb. Sest see roobijama oli lihtsalt seetõttu, et ta ääretult purjus oli. See ei teinud tema olemust minu silmis kuidagi nigelamaks. Et noh…ikka jutub! 

Ja siis korraga tüüp lihtsalt ei vasta. Üks päev rääkisime ja kõik oli korras ja järgmine päev blokkis mu ära ja ei vastanud mu kõnedele. Saatsin talle lõpuks sõnumi, et kui sa minuga kokku ei taha saada, siis olgu nii, aga too mu telefon kasvõi mu naabri juurde ära. Mida ta ka teha lubas. Aga kas te arvate, et ta oma lubadust ka täitis?? Loomulikult mitte. Ma mingi kaks nädalat jutti ajasin taga teda! Kui mitte rohkem!! Helistasin, saatsin sõnumeid igaaaaleee pooolee! Lõpuks reageeris oma Insta kontol ning lubas mu telefoni ühte baari viia ja palus, et ma teda enam ei tüütaks. Nagu halllooooo! Ma ei tüütaks ju, kui tüüp mu telefoni tagasi tooks! Ütles umbes midagi sellist, et ta toob selle telefoni ära, sest tal on niiii kopp ees, et ma kogu aeg segan tema elu elamist. Ma siis vastasin selle peale, et kuidas ma küll korraga nii väga ta elu segama hakkasin, kui enne kõik ok oli. Selle peale oli nõus minuga kokku saama, aga ütles, et ta on ainult mööda minemas, seega kui ma täpselt see kell kohal ei ole, siis ta kõnnib edasi 😀 Mida iganes, noh!

Igatahes mingi ime läbi vedas ta ennast kohale ja ma sain oma telefoni tagasi. Loomulikult hullemas seisus, kui ta enne oli, aga no selleks hetkes oli mul juba üsna savi. Suht vana telefon ja las ta siis olla. Aga no on alles mees. Vaatasin talle siis otsa ja küsisin, et mida kuradit. Et keegi pole minuga kunagi nii käitunud ja ma ei suuda ära imestada, kuidas üks mees korraga 180 kraadi pöörde teeb ja mölakakaks hakkab. Selle peale teatas, et uiuiii, tema ju oli reisil ja tal kiired ajad ja talle ei meeldi, kui keegi miljon korda helistab, Ma siis ütlesin, et no oleks vastu võtnud ja viisakalt telefoni ära toonud, siis ma ei oleks pidanud ju miljon korda helistama. Selle peale ei osanud ta enam midagi kosta. Pärast kirjutas mulle Instagrami terve novelli, kuidas tal jube kahju on ja kuidas ta ikka tegelikult on härrasmees ja mida iganes. Saatsin perse ja korras. Pole teda nüüd juba mitu kuud näiunud, kuigi väidetavalt elab kusagil minu lähedal. 

Selline lugu siis 😀 Lühike, aga seiklusrohke 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga