Elu

Hispaania on täiega nõme, noh!

Ma just avastasin, et ma muud ei tee viimasel ajal, kui aina vingun. Ja kuna mul see nii hästi välja tuleb, siis laseks aga samas tempos edasi. Ja kui ma siis natuke elu üle järele mõtlesin ja üritasin leida veel enda ümber asju, mille üle nuriseda, siis lõi korraga pirnike pea kohal mõlema! Hispaania! Ega ma siiamaani muud pole teinud, kui aina ühte ja sama kiidulaulu laulnud. Oi, kuidas ilmad on meil ilusad ja lapsed õnnelikud ja inimesed nii ilusad ja head. Ja siis jagan pilte päikeseloojangust, palmidest ja mägedes matkamisest. Aga see on kõik üks suur vale ja tegelikult on elu siin Hispaanias ikka täiega sitt! Ma toon mõned näited, et te aru saaksite, millist piina ma iga päev läbi pean elama.

Alustame siis internetist. Kuigi mul on piiramatu mahuga mega väle mikrofiiber kaabliga ühendus, siis pean ma selle nimel igal kuul tükikese oma hingest saatanale maha müüma, et arved ikka makstud saaksid. See kord peaks ehk pisut laste omasid ka ohverdama, sest eelmise kuu eest küsitakse 160 euri! Natuke naljakas on mõelda selle aja peale, kui ma Eestis elades vingusin, et Elisa minult iga kuu püsiühenduse eest 20 euri röövib. 20 euri?!?!! Haah! Küll ma oleks praegu õnnelik, kui mu arved nii pisikesed oleksid. Isegi 50 euri oleks ju päris kobe summa selle kõrval, mida ma iga kuu maksan. Ja kui keegi siin mõtleb, et mille eest nad sellist rahapatakat küsivad, siis ma ausalt öeldes päris täpselt ei teagi 😀 Püsiühendus on 55 euri. See on siis selle jaoks, et lapsed ikka 24/7 Netflixi vaadata saaksid. 20 euri on minu telefoninumber ja Kent kasutas kusagil Aasias või ma ei tea kus roamingut (mida ma juba miljon korda olen palunud mitte teha, aga mis tal kogu aeg meelest läheb) ja sealt siis ka kenake 50 euri arvele otsa potsatanud. Ülejäänud? Pole aimugi ja ma juba ammu ei viitsi enam näpuga järge ajada, sest sellest pole kunagi varem mu arved väiksemaks jäänud! 😀 On 160 euri, siis las ta olla! 😀 Vähemalt ei ole 360 euri, nagu mul üks kuu oli! 😀

Järgmise teemana võiks üleüldiselt elamistingimustest pajatada! Ma ei teagi, kust oma vingumisega alustada, sest tegelikult on kõik nii halvasti! 

Võib-olla ma peaksin alustama sellest, kuidas meil ligi 4 kuud aastast põrandad jääkülmad on ja ma selle pärast iga aasta pean teekonna Primarki ette võtma ja 2 euri uute susside peale investeerima. Ja ma parem ei hakka rääkima, kui palju sokke ma siin selle talveperioodiga läbi kulutan, sest nutt tuleks kurku nõnda. Ja mis siis, et Primarkis maksab 7 paari sokke 3 euri ja tõenäoliselt sellepärast nad nii kiirelt auklikuks lähevadki, et ma nõnda odavalt neid kokku ostan, aga see ei ole siin üldse oluline. Ja ma tean, et ma võiks ju põrandad pehmete vaipadega katta, aga mul ei ole autot ja ma ei viitsi tellida ja siis ma ei saaks ju vinguda oma nigela elu üle, kui ma seda kõike teeksin!

Tegelikult on üleüldse mega külm siin korteris! Noh! Mitte terve aasta, aga lausa 4 kuud! Mul on kondikas elutoas ja korter ise selline pikliku planeeringuga ja minu tuba loomulikult kõige tagumises otsas! Kui te olete kunagi mõeldnud, et kui külm seal Game of Thronesis teisel pool müüri(no teate küll, see suur jääsein) oli, siis tulge aga heaga mulle külla. Mu toas saab hea fiilingu sellest jäisest jahedusest. Täna öösel pidin ma näiteks hommikumantliga magama, sest jube külm oli ja mul ei ole ju mingit spets riietust magamiseks, sest tavaliselt ma ei maga riietega. No ja meest mul ka ei ole, keda öösel kaissu võtta, et pisut sooja saaks. Seega…sellised kannatused mul siin! Ma ju võiksin enda tuppa puhuri tööle panna, aga see on elutoas ja ma nii kaugelt ei hakka seda küll vinnama!

Ja uuh! Hallitus! Kohe, kui ma siia korterisse kolisin, siis hakkasid meil siin vohama hallitusemäed! Mitte igal pool. Ainult minu toas! Ju siis ma olin millegagi selle ära teeninud. Karma või miskit. Igatahes läksid hallitama kõik põrandale lähedal asuvad sahtlid, kus ma oma kõige tähtsamaid dokumente hoidsin. Nüüd enam ei hallita muidugi miskit, sest ma sain enam-vähem pihta, mis selle põhjustas. Või noh..jälle ma valetan! Üks tass hallitab mu toas, mida ma kööki pole viitsinud juba ligi nädala viia. Ja kompostiämber ka, sest ma unustasin seda enne reisile minekut tühjendada ja nüüd see elab ja ma pole suutnud ennast kokku võtta, et sellega tegeleda. Ja vannitoa lagi ka. Ma pole päris kindel, et kas see ikka on hallitus või hoopis niiskuskahjustus, aga mingi jama on. Ma võiks muidugi naabritele sellest rääkida ja nad raudselt ajaks asja korda, aga ma ausalt öeldes hetkel ei taha sellele pikemalt mõelda. Meil on siin külalised ja pesus käimist kõvasti rohkem. Küll see olukord laheneb, kui nad ära lähevad. Ja kui ei lahene, siis on jälle mille üle nuriseda. 

Ja te võite ju öelda, et kui kõik nii halvasti on, siis koli ära! Sest tegelikult on siin Hispaanias ju keskküttega ja puitpõrandatega kortereid ka! Aga ma ei saa kusagile kolida, sest kõik vähegi normaalsed korterid on AirBnB alla kasumit teenima pandud ja seega pole turul midagi saada. Seega ma olen sunnitud elama edasi siin Malaga tõenöoliselt kõige ihaldatuma platsi peal asuvas korteris. Ei ole siin ei merevaadet ega midagi. Basseini ka pole. Ei ole mu elu parem, kui põnel paadialusel! Ja mis siis, et kesklinn on siin samas, rand on 15 minuti jalutuskäigu kaugusel, pood kohe nurga taga ja laste kool kiviviske kaugusel. Aga külm on ju! Ja mingi asi on vannitoa laes. Keskkütet ei ole. Basseini pole. Midagi ei ole. Ainult neli seina on! Hähh!

Ahhhaaa! Ilma kohta pole ma veel midagi öeldnud. Ega see hallituse ja külmade põrandate põhjuseks ongi ju see sama nigel ilm! Mis siis, et 300 päeva aastas paistab meil päike. Aga siis, kui ei paista, siis ju sajab või on jube tuuline. Mitte niisama tuuline. Ikka selline külm ja rõske meretuul. Ja teate! Kui kallama hakkab, siis ega see vanajumal naljalt neid kraane kinni ei keera, sest seda tüüpi huvitab rohkem see, et loodusel on vett vaja, kui see, et meil surelikel on päikest tarvis, et elurõõmu tunda. Ja nõnda kallab ja kallab. Eelmine aasta kallas näiteks 6 nädalat jutti! Küll iga päev tunnike paar päevast, aga ikkagi nädalaid järjest iga jumala päev! Te ei kujuta ette, mis masekas mul lõpuks oli. Koli kasvõi Eestisse tagasi. Selline niiskus oli kontide vahele pugenud, et seda ei joonud ühegi kangema kraamiga sealt ära. Kui ta sinna juba poeb, siis enne esimesi kevadisi päikesekiiri temast jagu ei saa. 

Ja no kui lõpuks see suvi tuleb, siis ikka ootad ju ühte mõnusat kuumalainet! Ahhaa! Te arvasite, et ma vingun selle kohutava kuumuse üle, aga selle vastu pole mul midagi. Ma tahan just hästi kuuma, sest selle nimel ma siia ju kolisin! Sellist, kus temperatuur üle 40 kraadi tõuseb. Sellist, et lähed randa ja paned endale taimeri peale, et iga 30 sekundi tagant külge keerata. Nagu panni peal. Liiga pikalt ei tohi praadida, muidu kõrbed ära. Aga vot! Ei tule seda. Tee kasvõi päikesetantsu käed taeva poole, aga vot üle 35 kraadi ei anta. Mõnitamine.

Aah! Kõik see vingumine on juba nii pikale veninud ja ma pole veel oma korterikaaslastest rääkida. Nimelt enamus aastats tungivad mu elamisse sipelgad. Osad neist on hästi pisikesed. Need on just sellist sorti, kes ilma luba küsimata suhkrut ja jahu tulevad laenama. Ja no mitte paar lusikatäit vaid ikka terve paki korraga. Ma võtsin sellest üsna kiirelt õppust ja panin kõik seda sorti kuivained topsidesse, kuhu nad nii kergelt sisse ei pääse. Ja siis on sellised suuremad ja nendest natuke veel suuremad. Nendega ma olen juba ära harjunud ja proovin nende valmistatud radu mitte lõhkuma hakata. Mul on köögis ja vannitoas omajagu sipelgalõkse ja no vahel naod kaovad ära, aga siis tulevad jälle uued pesakonnad peale, seega ma väga ei pööra neile enam tähelepanu. Prussakad on ka! Aga neid olen ma õnneks kohanud vaid kahte. Mõlema tapmiskatse luhtus, sest ma ju ei julenud lähedale minna ja kaugelt tennisega neile pihta ei saanud. Aga kaks on juba kaks tükki liiga palju, kui ma välja suudan kannatada, seega toppisin ma nende sipelgalõksude kõrvale ka prussakalõksud ja rohkem ma neid pärast seda kohanud pole. Loodetavasti ei kohta ka, sest muidu ma kolin küll Eestisse tagasi. Või kusagile palmi alla! Ma tean, et neid on Eestis ka, aga seal nad ei oska lennata ja pole pooltki nii suured jurakad, kui siin!

Ja apelsinid ei ole siin söödavad. Mõrud on. Just käisime botaanikaaias ja ajasime neid söödavaid apelsine taga. Nagu nõela otsid heinakuhjast. Leidsime küll lõpuks, aga vot jube tühjaks olid korjatud. Ehk siis kui ma kunagi kodutuks jään, siis mida ma söön siin? Keedan ise nendest rõvedatest apelsinidest marmelaadi? Kellel selle jaoks aega on?

Ma ei tea. Raudselt on veel midagi nõmedat siin. Lapsi peab ise kooli vedama ja neid tagasi tooma. Ja trenni. Sest no üksi ei tohi nad veel mitu aastat kusagile minne. 

No ja väga sotsiaalne peab siin riigis olema. Mul on näiteks keskmise eestlasena antud päevas 5 tere. Aga need saavad juba varahommikul otsa. Naabrile peab ju tere ütlema. Ja uksehoidjale. Ja paarile koeraga jalutama tulnud elanikule. Ja siis veel sellele mutikesele, kes igal hommikul oma kepikesega meie platsi peal jalutab. Ja ongi otsas. 

Aga noh! Vähemalt vein on odav. Saab oma masendust kusagile uputada. Lähengi korgin selle jutu peale uue pudeli lahti. Nutaks ka paar pisarat, aga siis hakkaks näol külm ju. Seega parem mitte. Aga samas! Kui ma nüüd natuke mõtlen selle üle, siis ega selle odava veiniga on ka jama! 15 euri eest saab ju 5 pudelit veini. Alkohoolikuks võib nõnda muutuda…

Ma nüüd lõpetan igatahes. Marju veel lisas, et see on ka nõme, et tal siin Hispaanias tulid kassidel kirbud. Ma tean, et see võiks vabalt ka Eestis juhtuda. Aga vot ei juhtunud. Hispaanias juhtus!

4 kommentaari

  • K.

    Täpselt nii ongi! Külm külmaks, tõmbad kasuka selga ja kapukad jala otsa, aga see lõpmatu teretamine. Kohutav! 😛

    • Liisbett

      Ma tean! Ja nii iga jumala päev. Hola hola hola hola…ja no piirduks asi sellega! Ikka põsemusi ühele poole ja siis jälle teisele poole. Huhh!

  • Kaisa

    Oeh, ma pageksin ka sooja kätte elama, kui oleks ainult võimalust.
    Igakell elaksin soojal maal rohkem kui külmas Eestis 😀 Kuigi, ega talv on ka vahest tore. 🙂 Ideaalis oleks mu elu üldse sellinne, et kui Eestis jahedad ilmad-sõidaks Sooja & kui suvel elaks ikka Eestis 🙂
    Tegelikult olen ma väga tänulik üldse, et katus peakohal ja elukoht olemas. Aga unistada ju ikka võib.
    Kuid eks igal kohal ole oma plussid ja miinused.

    Kuidas Hispaanias tööga on? On kerge leida? Millega Sina seal tegeled? 🙂

    • Liisbett

      Tööga on keeruline. Mul on vedanud ja ma ei ole pidanud siiamaani tööd otsima. Aga olen kuulnud, et ega lihtne ei ole. Sõltub muidugi piirkonnast ja töökogemusest. Näiteks inglise keele õpetajaid on ikka vaja 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga