Elu

See hetk, kui päevad hiljaks jäävad!

Viimane kord, kui ma sellise innuga päevi ootasin, oli siis, kui ma selle latiinoga kokku sain, aga toona tulid nad õigel päeval ja ma võtsin kohe pillid peale, et ei peaks enam sellist hingepiina tundma. Kui me lahku läksime, siis ma otsustasin, et ma olen nagunii kogu aeg kuival, seega mida ma ikka neid söön! Vallalise naise elu, noh 😀 Mõtlesin, et teen väikese puhastuskuuri nendest hormoonidest. Ja meestest. Ja suhetest. Aga see ilus elu kestis ainult septembrini ja nüüd sel kuul jäid mul päevad hiljaks. Ja mul pole mitte kunagi varem päevad hiljaks jäänud! Alati tulevad nad täpselt siis, kui vaja. Mitte et ma mingit päevade kalendrit peaks, aga mul enam-vähem on paigas, mis vahemikul nad algama peaks. Seekord pidid kohe pärast jõule tulema. Aga ei tulnud. No ja ma siis eeldasin, et enne aastavahetust on raudselt kohal. Ei olnud!

Ja iga päevaga, kui ei tulnud, kasvas mu paanika. Igal hommikul saatsin sinna üles taeva poole palve, et algaks see õudus ometi. Ja loomulikult tundus mulle iga päevaga üha enam, et mu rinnad on tundlikud ja kõhus on torked ja mu näonahk on liiga ilus ja enne päevi ei ole see kunagi ilus! See on alati olnud hea indikaator, et kui nahk pekki läheb, siis peaksid need päevad juba ukse taga olema. Läksin siis üleeile lõpuks oma tundlike rindade ja imeilusa näonahaga apteeki rasedustesti ostma! Närv ei pidanud vastu enam. Kujutasin juba ette, kuidas ma pean esimest korda elus aborti tegema. Ja kui õudne see kõik olema saab. Jooksin kiiruga koju, lukustasin ennast vetsu ning hakkasin kasutusjuhendit lugema. Ma olen elus rasedustesti kasutanud täpselt kahel korral. Esimene kord Chrisi triipudega ja teine kord Kennethiga. Selgus, et 10 aastaga pole midagi muutunud. Endiselt tuleb sinna pulga peale pissida ja siis hirmuga triipe ootama hakata. Negatiivne! Huhh! Vaatasin veel igaks juhuks lambi valguse all ka. Et äkki on mingi õhkõrn triip, mida ainult lähemal vaatlusel näeb. Ei olnud. Viskasin siis selle testi sahtlisse ja kontrollisin paari tunni pärast uuesti. No ja igaks juhuks hommikul ka! Ma tean küll, et umbes 10 minutit pärast testi tegemist ei ole sealt enam midagi mõtet lugeda, aga ma ei saanud ju enne rahu, kui ma vähemalt 10 korda ei olnud veenunud, et seal ei ole seda teist triipu!

Eile siis kurtsin sõbrannale, et test oli küll negatiivne, aga päevi ikka pole. Ja oli vist kasu sellest vingumisest, sest täna hommikul sain rõõmuga oma päevade valu kannatama hakata! Noh! Seda rõõmu oligi vast mingi 5 minutit, sest nüüd ma olen voodis pikali ja saan jälle edasi kiruda, kui ebaaus mu elu on! Olen juba oma kohuse siin ühiskonnas täitnud ja kaks last ilmale toonud ja ikka pean edasi kannatama 😀 Aga kuna ma olen täna siia voodisse kinni naelutatud, siis ma olen suht kohustatud hoo maha võtma ja saan lõpuks jõulude ja aastavahetuse emotsioonid kirja panna. Ja oma uue aasta plaanidest kirjutada. Ja oma murtud südamest ka. Ja kleepuvatest meestest. Ja oma juuksepikendustest. Seega on üsna mitut postitust oodata. 

Kui teil on häid soovitusi, kuidas päevade valu leevendada, siis palun jagage neid minuga ka! Mul oleks vaja ikka kuidagi need nõud ära pesta ja apteeki tahaks ka minna, et need kuradi pillid ära osta! Siis vähemalt süda rahul kogu aeg! Hetkel ei suuda isegi kohvi endale tegema minna.

3 kommentaari

  • Triin

    Soojakott on minu jaoks asendamatu sellel koledal ajal. Annab seda isegi keha külge monteerida ja niimoodi kõht soojas toimetada. 😅 Valuvaigisti ja nospa kooslus aitab ka hästi leevendada krampe. Ma igasuguseid imeasju proovinud aastate jooksul, sest krambid nii hullud iga kord, et võtavad jalust nõrgaks ja naelutavad voodisse. Samas, korra kuus võib ju lesida või soojas vannis veini juua. 🤔😅

    • Liisbett

      Ma nii hea meelega kasutaks seda vannis lebotamise võimalust. Aga no ei ole vanni. Ja dušši all ei saa ju veini juua 😀 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga