Elu

Mu lapsed ikka veel usuvad päkapikkudesse!

Ma olin vast 7 aastane, kui ma sain teada, et päkapikke ja jõuluvana tegelikult ei ole olemas ning kogu mu lapsepõlv on olnud üks suur vale. Eestis vast üldjuhul juhtubki see kooli minnes. Ikka on kellegi vanem vend või õde kiusu pärast tõe avaldanud ning see uudis levib mööda klassi nagu kulutuli. Aga show must go on, sest kes see siis kuu aega järjest heast ja paremast ära ütleks? Ja tegelikult vanemad teavad, et sa tead ja sina tead, et vanemad teavad, et sa tead, aga keegi ei ütle sõnakestki!

Ma mäletan, et kui ma tõe teada sain, siis ma proovisin elu eest üleval püsida. Ma tahtsin näha, kuidas mu ema ninjana mu tuppa hiilib koos peotäiega kommidega. Mitte, et ma oleks öelnud midagi! Kuigi hirmnaljakas oleks keset ööd “AHHAAA” karjuda olnud. Aga mul oli hirm, et kui ma midagi ütlen, siis äkki ta ei oleks viitsinud enam päkapikku mängida ja mina ei oleks enam igal hommikul komme saanud. Aga võimalust ei tekkinudki, sest ta oli nii osav, et ma jäin ikka enne magama ning hommikul olid ikkagi kommid võluväel sussi sisse ilmunud. Ja nii alati! Mina olen ikka vahel ära unustanud. Ja vahel kell 3 öösel ehmatusega üles ärganud. Ja vahel on alles hommikul meelde tulnud, kui lapsed kurbade nägudega mu ukse taha ilmuvad. Ja siis seletanud, et ju siis päksidel olid käed-jalad tööd täis ja küll näed päeva jooksul ära käivad 😀

Kui mina sain juba esimeses klassis teada, siis minu lapsed usuvad siiamaani. Kennethi puhul ma tegelikult väga ei imestagi, sest ta usub siiamaani ka seda, et Eestis on mingi pood, kus müüakse superkangelase võluvõimeid. Väidetavalt müüakse neid purgis ja hind olevat jube krõbe. Aga Chris! Chris on kohe 10! Ja ta usub kogu oma südamega. Just mõned päevad tagasi küsis, et kus see jõuluvana täpselt elab. Ja rääkis mulle, kuidas päksid esimesel detsembril ei tulnud, sest tal olid ketsid laua peal ja nad vast nii koledasse kohta ei tahtnud komme panna (ma arvasin, et päksid hakkavad päev hiljem käima). Ma juba eelmine aasta mõtlesin, et vast veel viimased jõulud, kui see maagia veel reaalne on. Aga ei. Ikka veel!

Endal on juba natuke veider seletada nii suurele lapsele, et kui ta oma tuba ära ei korista, siis päkapikud ei tule, sest ta on pisike ja kukub ennast muidu oimetuks ning solvub ja nõnda ongi hommikul suss tühi. Ja see on tema jaoks täiesti loogiline. Minu 9 aastasele lapsele, kes teab gravitatsioonist ja aatomitest ja planeetidest. Kes oskab peast arvutada paremini, kui mina. Tema jaoks on loogiline, et on olemas päkapikud, kes pressivad ennast aknapragudest sisse ja veavad endast 100 korda suuremaid komme. Ja tema jaoks on loogiline, et kuigi maakera on hiigelsuur, siis on olemas üks jõuluvana, kes jõuab ühe ööga igale poole. Ja ka see, et Hispaaniasse jõuluvana ei tule, sest siin on tööpostil hoopis kolm kuningat. Uskumatu, noh! 😀

Ma tegelikult juba Hispaaniasse kolides mõtlesin, et äkki jätame need päkapikud ära, sest siin ei ole seda traditsiooni. Ja ma kartsin, et äkki nad lähevad kooli ja räägivad oma klassikaaslastele, mis nad hommikul sussi seest leidsid ning pärast on minu lapsed kurvad, sest teised ei tea päksidest midagi ja klassikaaslased kurvad, et neil ei käi. Või tulevad vanemad mulle tõrvikutega akna taha, et mis udujuttu ma oma lastele ajan ja et nüüd on neil ka vaja päkapikke mängima hakata. Aga siis ma mõtlesin, et nad ju ei ole hispaania keeles nii osavad ja no las veel üks aasta käivad ja küll nad järgmine aasta juba ise mõistavad, et see on kõik üks suur muinasjutt. Aga siis nad ikka uskusid ja nõnda käisid päksid ka eelmine aasta. Ja no see jätkub nüüd juba kolmandat aastat!

Ja mul ei ole südant neile öelda, sest kui nad üks hetk sellele pihta saavad, siis see maagia ei tule enam kunagi tagasi! Seega las usuvad! Las nad usuvad veel võlupulbrisse ja lendavatesse põhjapõtradesse. Kasvõi see viimane aasta! Või paar.

Kuna teie lapsed said teada, et jõuluvana ja päkapikke ei ole olemas?

 

2 kommentaari

  • Anu

    Mina rääkisin eelmine talv ise tooaeg 9 ja 11 aastasele ära, et mis värk nende päkapikkude ja jõuluvanaga on. Nad olid muidugi juba enne ka kuulnud, aga samas ikka natuke uskusid veel. Mingit traumat polnud ja nänni said ikka sussi sisse väiksema õe pärast. Hea lapsevanemana veel ähvardasin, et kui väiksele õele räägivad, siis jäävad kinkidest ilma 😀
    Sel asstal käivad 5-aastasel ja alla 2-aastasel päkapikud. Suurematele see aasta ei hakka komejanti mängima. Saavad ka niisama nänni. Ehk ei riku väiksemate muinasjuttu ka veel 😊

    • Liisbett

      No mul on plaan, et kui nad paari aasta jooksul ise pihta ei saa, siis räägin 😀 Nii kaua las usuvad 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga