hispaania

Seiklused hambaarsti juures- kas sul mees ka on?

Ma ei ole kunagi varem Hispaanias lastega hambaarsti juures käinud. Põhjuseid on üsna mitu. 

  • Ma ei osanud keelt ja kartsin, et äkki ma ei saa aru, mida nad mulle selgeks üritavad teha ja äkki arst vaatab mulle otsa ja teatab, et tõmbame nüüd kõik hambad välja ja siis ma alandlikult noogutan, et ja jaa, si claro. 
  • Eestis on lastele hambaravi tasuta ja kuna ma käin kaks korda aastas kodumaad külastamas, siis miks mitte raha säästa ja vajalikud protseduurid seal ära teha.
  • Siiamaani ei ole juhtunud midagi nii hullu, et oleks otsest vajadust kohalikku hambaarsti külastada.

No aga nüüd juhtus. Kennethil lagunes korraga pool hammast suust välja ning sellega kaasnes loomulikult infektsioon ja suur hambavalu. Ok! Ma nüüd oskan piisavalt keelt ning tegemist on hädaolukorraga! Haarasin Kennethi käe kõrvale ning läksin lähimasse kliinikusse lootusega, et ehk ravivad laste hambaid ka. Siin üsna mitu kliinikut tegeleb mingil põhjusel ainult täiskasvanute muredega. Selgus, et tegelevad ning pakkusid juba järgmiseks päevaks aega. Sobib! Kenneth mul kenasti väitis, et ta kannatab selle valu päevakese veel ära ning leppis ka sellega, et kung-fu trenn visiidi pärast ära jääb.

Järgmine päev viisime Chrisi trenni ning ise jooksime arstile. Ma ka pärast kahte aastat ei suuda ikka veel harjuda sellega, et mitte kusagile ei ole mitte kunagi kiiret. Jaaah! Aeg võib ju olla kokku lepitud kella 6ks, aga 15 minutit peab raudselt ootama. Me ootasime lausa 30. 

Selle aja jooksul jõudsin ma juba pisut paanikasse minna, sest esiteks ei mäletanud ma üldse, et aega kinni pannes oleks see kliinik nii räämas tundunud ning teiseks….kahekümne minuti möödudes sain ma aru, et ma pean Kennethi õige pea üksinda arsti juurde jätma, sest ma pean Chrisi trennist ära tooma. 

Lõpuks sai eelmise patsiendi hambad piisavalt valgeks ning mul õnnestus doktoriga isiklikult kohtuda. Ütleme nii, et tegu oli eaka prouaga, kes mingi hetk oma elus otsustas, et kortsud ja peenikesed huuled ei ole tema teema. Ta nägi välja nagu Donatella Versace ainult 10 korda suuremate huultega. Ja ma ikka olen harjunud hambaarste mingite mugavate tuhvlitega nägema, aga tema oli seda sorti mutt, kes teab, et ilu nõuab valu ja nõnda ta patseeris sinna ooteruumi oma sädalevate kingakestega. Aga ega ma selline ei ole, kes kedagi välimuse järgi hukka mõistaks. Tegu võib ikkagi olla fantastilise hambaarstiga.

Alustuseks krahmas ta Kennethi sülle ning küsis, et kas tegu minu lapsega. Mis te arvate, kas ta mu vastusega ka rahule jäi. Ei ole ju võimalik, et minusugune üldse kellegi ema on! Ma ju alles lapsuke 😀 Samal ajal mul aju juba kärssas, sest mul ei olnud ju aega, aga kui üks õige hispaanlanna tahab rääkida, siis tee või kukerpalle, aga see loba ei lakka. Kui ta siis oma jutuga nii kaugele jõudis, et kas mul veel lapsi on, siis ma torkasin kiirelt vahele, et on küll ja ma pean talle kohe trenni järele minema. Selle peale vastas ta muidugi täpselt seda, mida ma ka eeldasin. Ehk siis mine muidugi, me hoiame su kullatükisel silma peal. Ma ei ole nüüd 100% kindel, aga ma arvan, et Eestis selline lüke üldjuhul läbi ei läheks.

Pärast kümmet minutit lobisemist kutsuti lõpuks edasi järgmisesse ruumi. Vaatasin pisut seal ringi ning olukord oli veelgi masendavam, kui ooteruumis. Kuidagi kiviaegne nägi kõik välja. Tuli pandi põlema nii, et see säras justkui hommikupäike Kennethile otse silma ning ma ei osanud enam ei nutta ega naerda. Kenneth õnneks ise väga ei kurtnud. Enne seda, kui ta Kennethile suhu vaatas, jõudis ta uurida, et kust ma tulen, kaua ma siin elanud olen, kas mul meest on, kus mu mees on, mis tööd ma teen, kas lapsed käivad siin koolis, kuidas ma nii hästi hispaania keelt oskan, kas lapsed on sama iseloomuga, kas mul teisest lapsest on pilti, kas mul laste isast on pilti ja kindlasti midagi veel. 

Ning seejärel, 45 minuti pärast seda, kui ma olin sisenenud sinna kliinikusse, vaatas arst lõpuks Kennethi hambad üle. Ja täpselt 30 sekundit hiljem teatas, et tal on põletik ning nüüd tuleb antibiootikumide kuur läbi teha. Ja seejärel on meil kaks varianti. Kas paneme plommi või tõmbame välja. Küsisin siis üle, et kas praegu ei anna midagi teha, mille peale ta vastas, et kõigepealt antibiotsid ja alles siis saab hambaga tegelema hakata. Maksin siis selle paberilipaka eest, kuhu arst kribas googlest välja otsitud ravimi nime peale, 20 eurtsi ja lahkusin sealt kliinikust täpselt sama nukralt, kui ma sinna sisse olin läinud. Hambavalu käes kannatava lapsega.

Ma ei tea! Ma olen ka varasemalt valutava ja põletikulise hambaga arstile läinud, aga mitte kunagi pole ma pidanud sealt lahkuma antibiotside retsept näppude vahel. Ikka on ravi otse hambale pandud ning ajutine plomm peale. Ma ikka ostsin selle rohu välja ning hakkame vaikselt ravima, aga sinna ma küll enam tagasi ei lähe. Pigem vaatan, kuidas Kennethil homme seis on ja otsin mõne teise kliiniku. Kui sealt ka sama targalt väljume, siis hästi! Aga ma ikka pigem eeldan, et päris lahtiselt seda auku hoida on ka kuidagi veider.

Aga Kenneth ise oli kusjuures selle kliinikuga väga rahul ning teatas, et tema tahab küll just sinna tagasi minna. Ja ma täiesti mõistan. Arstid olid temaga väga armsad ning sõbralikud ja ta sai seal korralikult tähelepanu. Aga no niisama viisakusest hambad korda ei saa. Ma võib-olla reageerin üle ja ehk tegigi see arst kõik õigesti, aga ma ikka igaks juhuks tahan kellegi teise arvamust ka.

4 kommentaari

  • Alice

    Hullu põletikku peabki tavaliselt enne ravima, kui saab hambaga midagi ette võtta, muidu võib asja hullemaks teha😊 head paranemist!

  • Printsess

    Hehe, väga äge on lugeda neist inimestest, kes ka hispaania keelt oskavad 🙂 Ma ise räägin küll Mehhiko hispaania keelt ja mulle Hispaanias räägitav hispaania keel nii väga ei istu just selle susistamise pärast, aga aru saan muidugi. Ise hääldan nii nagu mehhiklased ja näiteks vosotrost minu jaoks ei eksisteeri, sest Mehhikos seda ei kasutata 😀 Neil on selle asemel ustedes, mida kasutatakse teie mitmuse vormina vosotrose asemel.

    Kas sa nüüd juba enam-vähem vabalt igal teemal kaasa rääkida hispaania keeles?

    • Liisbett

      Ma just sain tuttavaks ühe Argentiina tüübiga, kelle hispaania keel mu kõrvadele ikka nii haiget teeb 😀 Como te šamas? Nii õudne 😀 Ja siis see “que vos haces” ka 😀 Aga jaa! Aru saan juba väga hästi ja pisut on küll vaja enesekindlust juurde saada, aga enam ei jää hätta, kui vaja rääkida 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga