hispaania

Purjus peaga autorooli?

Mulle tundub, et iga korralik eestlane teab, et kollast lund ei sööda ning purjus peaga autorooli ei istu. Ja kuigi Eestis on imepisike promill veres lubatud, siis mulle tundub, et kui ikka on teada, et hiljem tuleb kusagile sõita, siis pigem ollaksegi limonaadi peal. Vähemalt minu tutvusringkonnas on nii. Ma olen oma elu jooksul ühe korra joonud teades, et ma pean õhtu lõppedes autoga koju sõitma, aga ka siis palusin ühel politseil end puhuma panna, et oma kainuses veenduda.

Siin Hispaanias on aga pigem selline suhtumine, et mis see kaks klaasi õlut ikka ära teeb. Või kolm?! Ja ühiskonna vahetus on ka mind pisut leplikumaks teinud. Kui alguses ma vaatasin ikka väga viltu, kui mõni pärast klaasi õllet autorooli istus, siis nüüd on nii, et kui mõni mees endale pool pudelit veini kurgust alla kallab ja seejärel sõitu läheb, siis ei tundugi enam maailma lõpp. Ei ole kuidagi seda hirmu, et äkki ta on liiga purjus.

Ja see kõik eelnev ei ole üldse positiivne, sest nüüd ongi tekkinud selline olukord, kus ma ei istuks iial autosse, kus juhil on ilmselgelt raskusi rääkimise ja kõndimisega, aga kõik sellest allapoole on piisavalt kaine. Ja see ei ole tegelikult normaalne!

No ja nüüd me jõuamegi sellesse hetke, mis mind kogu selle teema üle tõsisemalt mõtlema pani. Reedel sattusin kesklinnast pisut kaugemale baari ning autojuht jõi rahuliku südamega neli klaasi õllet teades, et tal tuleb hiljem rooli istuda. Ja kusjuures kogu olukorra huumor peitub selles, et tequila shottidest ta keeldus, sest ta ju ikkagi autojuht, aga no mis see paar pudelit õlu ikka ära teeb. Ja käsi südamel pean tunnistama, et lauast püsti tõustes ei oleks ma iial öeldnud, et ta on liiga purjus, et mind koju viia. Ka mitte sel hetkel, kui ta parkimiskohalt väljudest tagumisele autole otsa tagurdas, sest sellist vaatepilti olen ma siin Hispaanias näinud küll ja veel. Bumpers are for bumping. 

Oma turvavöö tõmbasin ma tugevamalt kinni alles siis, kui autojuht üle kahe ringtee pani sellise kiirusega, justkui prooviks ta politsei eest põgeneda. Aga no pole hullu midagi, seda ma olen ka varem näinud. Hirm tekkis mul alles siis, kui auto täiesti sirgel teeotsal paremale hakkas kalduma ja ta umbes 50 km/h otse üle kõnnitee serva pani. Selles mõttes läks kõik hästi, et peale katkise rehvi ei juhtunud hullu midagi ning ma sain loodetavasti täiesti kaine taksojuhiga koju sõita, aga see olukord pani mind pisut tõsisemalt mõtlema selle teema üle.

Mulle tundub, et siin ongi põhi probleem selles, et keegi ei tea, mitmenda joogi juures peaks joone alla tõmbama. Ja kuna tegelikult ju tohib väikese joobega rooli istuda, siis tekibki situatsioon, kus igasugune alkoholi kogus on ok. Lihtsalt kangemat kraami ei joo. Ja kuigi politseile vahele jäädes võib siin lubadest ilma jääda või vangi minna, siis mul ei tunne, et inimestel oleks hirm selle eest. Mida ma mõnes mõttes ka mõistan, sest  ma sõitsin siis autoga aasta aega ringi ning politsei ei pidanud mind kordagi kinni. Samas Eestis sain kahe nädala jooksul umbes 3 korda puhuda.

Aga jah. Õnneks tuleb mul haruharva ette olukordi, kus mul on vaja kusagile autoga minna, seega ma lihtsalt järgmine kord lähen igaks juhuks taksoga koju! Ja huvi pärast hakkan alkomeetrit kaasas kandma. Äkki saab mingit statistikat, kui suure promilliga siin autorooli istutakse 😀

Kuidas teile Eestis olukord tundub? Kas on pigem nulltolerants või selline suhtumine, et mis see klaasike õllet ikka suurele mehele teeb?

4 kommentaari

  • Siberi Rahaboss

    Kusjuures mulle tundus ka alguses veider, et siin sõidetakse olles ise veini või õlut just joonud. Aga nüüd olen täitsa harjunud ja ise pole näinud, et keegi lausjoobes rooli istuks. Nüüdseks olen isegi nii sõitnud, et u pokaali veini joonud. Mitte nii et otse rooli istunud, aga et nii u tunni jooksul. Ei olegi midagi katastroofilist. Samas Eestis on ju täielik nulltolerants ja Eestis peabki olema, sest seal ei tajuks vabsjee keegi, kunas ta võib rooli istuda ja kunas mitte. Mulle tundub, et hispaanlased ei tõmba ennast nii mällu ka tavaliselt kui eestlased kipuvad.

    • Liisbett

      Ma olen ka tähele pannud, et siin kuidagi tunnetatakse oma piire paremini ja ei jooda ennast nii kasti. Aga samas see reedene jama jälle näitas, et iial ei saa 100% kindel olla. Seega ma järgmine kord taksoga koju 😀

  • Anci

    Pigem praktiseerin nii- et kui plaanis paar pokaali veini juua, ma ei sõida ja jätan auto koju.
    Vahel on juhtunud nii, et lähen autoga ja joongi pokaali veini (väga vähe siiski), aga ma tarbin seda nö õhtu alguses toidu kõrvale, ja autorooli istun tunde hiljem, siis tunnen küll, et mul tõesti pole mingit probleemi sõita. Aga ma põen siiski alati… äkki veres siiski on promill sees 😖😀

    • Liisbett

      Mul oli Eestis täpselt samamoodi. Kui sai kasvõi üks pokaal veini võetud, siis isegi tunde hiljem kartsin, et äkki on ikka mingi promill sees.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga