Elu

Mis lapsed mõtlevad, kui nad laipa näevad

Kui me eile koju tulime, siis selgus, et politsei on tunneli kinni pannud ning kaugelt paistis üks linaga kaetud laip. Lapsed olid ka seal ning imestusega vaatasid, et mis toimub.

Seega pidime ringiga koju minema ja johhaidii, kus lapsed hakkasid spekuleerima, et mis selle tüübiga juhtus.

Chris, 9a: See oli raudselt selle tüübi laip, kes seal tunnelis mängimas käib!

Kenneth, 8a: Jaa, ta ju mängib seal terve päeva ja terve öö. Äkki nälgis surnuks.

Aleksand, 6a: Ei, keegi lõikas tal kõri läbi!

Chris: Aga ma ei näinud verd! Äkki ta oli haige?

Aleksandr: Ei olnud haige. Keegi tappis ta ära! Püstoliga!

Me Marjuga siis ütlesime, et äkki seal ikkagi ei olnud laip ja keegi lihtsalt magas?

Chris, Kenneth, Aleksandr: EIII! Ta oli raudselt SURNUD!

Chris: Keegi ei magaks ju põrandal!

Aleksandr: Äkki ninjad tapsid ta ära?

Kenneth: Äkki pahad onud tapsid ta ära? Lasid kuuli pähe?

Chris: Ma ei näinud verd ju! Äkki ta komistas ja kukkus surnuks?

Marju siis mõtles, et äkki see ei olnudki inimene. Äkki oli hoopis koer?

Selle teooria matsid lapsed kohe maha. Sest see oleks ju õudne olnud. See oli raudselt inimene ja ta oli raudselt surnud!

See arutelu kestis koduni välja. Kes ta täpselt oli, kes ikka tappis ja kuidas tappis ja kas üldse keegi tappis või ta suri niisama ja kukkus kokku..

Kogu lugu lõppes sellega, et keegi teatas, et see oli hoopis suur kakahunnik. Ma olin veendunud, et täna arutelu jätkub, aga tundub, et lastel pole enam meeleski, et keegi kusagil ära oli surnud. Huhh…

Jälgi mind ka Facebookis ja Instagramis

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga