Suhted

Kuidas ma lõpuks psühhopaadist lahti sain

Kuna kogu Alejandro teema on niivõrd pikk ja keeruline, siis ma otsustasin, et ma jagan selle nelja ossa:

Teate, mis vahepeal juhtus? Alejandro luges mu postitusi! Kui te nüüd arvate, et ma selle uudise peale rõõmust lakke hüppasin ning ette kujutasin, kuidas Alejandro pea suurest vihast plahvatab, siis te eksite. Minu eesmärk ei olnud talle kätte maksta või kohta kätte näidata. Ma ei tahtnud, et ta KUNAGI neid postitusi näeb. Mis kasu sellest on?

  • Alejandro näeb neid postitusi ning mõistab, mida ta kõike valesti tegi ja võtab ennast kätte ning hakkab paremaks inimeseks?
  • Alejandro näeb neid postitusi ning mõistab, kui palju haiget ta mulle tegi ja võtab ennast kätte ning vabandab minu eest ning kannab üle mulle raha, mis ta võlgu on?
  • Alejandro hakkab mind veelgi rohkem vihkama, sest ma valetan tervele maailmale, kahjustan ta mainet ja levitan laimu ning ta tunneb, kuidas ma üritan talle kätte maksta?

Mis te arvate, milline nendest võimalustest kõige loogilisem on? Mul jääb nüüd lihtsalt üle loota, et ta mingeid kättemaksu plaane oma peas hauduma ei hakka…muidu ma pean veel ära kolima siit.

Aga kuidas ta neid postitusi siis nägi? Ta pole kunagi mu blogi vastu mingit huvi tundnud ning ta on blokeeritud kõikidest mu sotsiaalmeedia kontodest. Ja mu blogi on eesti keelne, mis tähendab, et ta ei saanud kuidagi kogemata Google otsingumootoris selle otsa komistada.

Aga teate? See on üks huvitav lugu!

Ma eelmine kord jäin seal pooleli, kus ma Alejandrole piletid välja tegin, et ta elu päästa ning kuidas ta ei tulnud ning kuidas ma pisut vaesemaks jäin, eks ole!

Pärast seda läksin ma Eestisse puhkama. Ta ikka vahel kirjutas mulle, aga see suhtlus vajus ära. Õnneks. Kuni üks päev potsatas mu blogi facebooki sõnumikasti kirjake ei kelleltki teiselt, kui prantslannalt. Ma olin kõik need kuud lootnud, et ta kirjutab mulle! Ma ju nii tahtsin tõde teada. Ma tahtsin, et ta kinnitaks mulle minu kahtlusi, aga samas ka lootsin, et osa Alejandro muinasjuttudest osutub tõeks. Ma mingil põhjusel lausa soovisin, et ta oleks see hullumeelne tütarlaps, kelle eest Alejandro Prantsusmaalt põgenema pidi. Kasvõi selleks, et ma ennast nii rumalalt ei tunneks, et ma Alejandrole need piletid ostsin. 

Vestlus algas üsna nutuselt. Ta palus, et ma oma armukesele edasi ütleks, et ta võlgu oleva summa postkasti viskaks ning teatas mulle seejärel, et Alejandrol on suguhaigused ning ma peaksin kontrolli minema. Oh shit, kuidas mu maailm kokku kukkus! Kas te arvate, et ma olin ennast testimas käinud pärast Alejandrot? Ei! 

Mäletate, et ma rääkisin, kuidas Alejandro käis mai kuus Malagas ja mina juuni kuus Prantsusmaal? Mis te arvate, kas ta rääkis mulle testidest, mida ta teinud on? Kuidas ta on puhas kõikidest suguhaigustest? Kuidas ta on ettevaatlik ning tal on paberid, mis kinnitavad, et tal ei ole mitte midagi. Ja kuidas mina magasin temaga ILMA KONDOOMITA!!!! Ma olin veendunud, et mul on AIDS ja ma suren kohe ära!

See oli see hetk, kui ma sain 100% veendumusega öelda, et tegu on psühhopaadiga, sest milline terve mõistusega inimene on valmis ohtu panema teise inimese tervist ainult sellepärast, et ilma kondoomita sekista? Täitsa lõpp, kuidas ma tol hetkel teda jälestama hakkasin!

Hingasin sügavalt sisse ja välja ning tänasin prantslannat, et ta selle tõpra minu juurest minema viis. Prantslanna rahunes maha ning me jätkasime suhtlemist. Ta küsis, et kas ma olin juuni kuus Prantsusmaal ning ma eitasin seda. Psühhopaadid on selles mõttes jube kavalad, et nad suudavad sind mängleva kergusega ümber enda sõrme keerata. Ehk siis ma tundsin endiselt, et ma pean tema eest valetama ning tema “kuritegusid” varjama, sest ma ju lubasin talle Prantsusmaalt lahkudes, et ma ei räägi sellest prantslannale. Oh god, miks?

Igatahes! Vestlus jätkus ning sealt edasi suhtlesime me üsna tihedalt paar kuud. Mina tunnistasin talle mõned päevad hiljem üles, et ma ikkagi käisin Prantsusmaal ning ka selle, et Alejandro sai Malagas käies minuga kokku. See oli vaid üks vale miljonist, mis meie vestluse käigus välja tuli!

Alustame siis algusest. Mäletate, et ma ütlesin teile, et ma sain kuid hiljem teada, kuidas prantslanna oli detsembris Malagas käinud ning Alejandroga neli päeva koos olnud? Kust ma seda teada sain? No prantslanna ütles. Ja mitte ainult ei öelnud vaid saatis mulle ka oma lennupiletid, et seda tõestada.

Aga mis veel?

  • Alejandro väitis prantslannale, et me olevat juba septembris või oktoobris lahku läinud, sest ma olin väljakannatamatult armukade ning kohutavalt ebaviisakas temaga. Ma olevat teda pidevalt kontrollinud ning vaimselt alla surunud. Lisaks sellele kasutasin ma ära oma lapsi, et teda enda küljes kinni hoida ning häbistasin ja alandasin teda. Ma oleks ka muidugi ääretult solvunud, kui keegi mulle ütleks, et ta pole minust paremat muusikut veel oma elus kohanud 😀 Mõistan, mõistan!
  • Ahjaa. Ega ma ainuke õudne inimene ei olnud. Mu eks ka! Tema olevat olnud täpselt sama ebaviisakas, kui mina. Ja lisaks sellele veel õudne isa! Nojah. Kent tõesti lausa hea meelega lasi tal siin korteris tasuta elada. Kui ebaviisakas temast!
  • Alejandrol oli muidugi väga kaval väita, et me juba kuid lahus oleme olnud, sest nende suhe algas juba novembris! Ehk siis paar kuud enne seda, kui meie Alejandroga lahku läksime. Täitsa lõpp, kui osavalt tüüp kahte naisega korraga koos oli! Te juba saate isegi aru, et nad siis ikkagi ei lahkunud siit ainult sõpradena..Prantslanna saatis isegi pilte mulle, et seda kinnitada. 
  • No nüüd nad olid koos Prantsusmaal, eks ole. Ja Alejandro vajas ettekäänet, et põhjendada, miks ta minuga endiselt suhtleb. No ta väitis, et ma olen nii õnnetu ja meeleheitel, et ta mind maha jättis ning kaalun tõsiselt enesetappu. Saate aru jah! Ta väitis, et ma olen valmis ennast tema pärast ära tapma! Ja kuna ta on nõnda heasüdamlik, siis ta ikka tahab mulle toeks olla või nii…
  • No ja vahel ta väitis, et ta üldse ei suhtle minuga, aga ma järjepidevalt muudkui kirjutan talle ning anun ja palun, et ta Malagasse tagasi tuleks ning et me oma suhtega jätkaksime. Ega mõnel mehel ongi raske aru saada lausetest “ära kunagi tagasi tule” ja “ma ei taha sinuga enam kunagi koos olla! Neid võib tõesti kaheti mõista 😀
  • Pisikesi valesid oli ka muidugi. Meil oli koos Alejandroga üks cover Youtube’s, mille ta tänaseks muidugi maha on võtnud. No ja kui prantslanna küsis, et kui ta nii õudne inimene oli, siis miks sa temaga koostööd tegid..siis väitis Alejandro, et ma maksin talle selle loo salvestamise eest. Ei maksnud! 

Ma võin siis lõputult neid valesid paljastada, aga enam vähem saate aru eks ole. Ehk siis ka kõik need jutud prantslanna sõgedast soovist Alejandro ära tappa, nigelast voodielust, prantslanna soovist Alejandroga ilma armastuseta abielluda, soovist temaga laps saada, sest latiino geenid ja kell tiksub…oli kõik puhas vale. Näiteks selle abieluga oli selline teema, et hoopis Alejandro oli tal kätt palunud ja seda tehes veel prantslanna nime valesti hääldanud 😀

Ja kui me arutasime teemal, et miks me teineteisega ühendust ei võtnud, siis prantslanna kartis, et ma võin ennast ära tappa ja mina kartsin, et tema võib Alejandro ära tappa 😀 

Alejandro ei olnud muidugi üldse õnnelik, et me omavahel suhtlesime ning ta võttis oma elu eesmärgiks sellele võimalikult kiiresti joon alla tõmmata. Ta rääkis mulle, kuidas prantslanna on vaimuhaige ning ohtlik ja tema suust ei tasu ühtegi sõna uskuda ja kuidas ta temast nüüd edaspidi eemale hoiab ja kuidas ta temaga igasuguse suhtluse lõpetas ning mul tasuks sama teha. Sama juttu rääkis ta muidugi prantslannale. Ja ta käis meile mõlemale pinda nagu öö ning küsis kümneid kordi päevas, et ega me omavahel ei suhtle ja kui suhtleme, siis me selle kohe ära lõpetaks!

Meie aga rääkisime aina edasi ning kuidagi moodi kasvas sellest suhtlusest välja väga hea sõprus. Prantslannal oli hea meel, et tal on keegi, kes on samas olukorras olnud ning kes teda mõistab ja mul oli hea meel, et ma sain ta sellest jamast välja tõmmata. Me arutasime, kui rumalad me mõlemad olime, et me sama supi sisse kukkusime ning me tegime kokkuleppe, et me ei lase teineteisel uuesti sinna samma tagasi libiseda ning mõtlesime, et kui midagi muud sellest head ei tulnud, siis vähemalt leidsime mõlemad hea sõbra.

 

 

Aga mis siis juhtus? Kas prantslanna sai Alejandrost üle ja me olime parimad sõbrad forever?

No kõigepealt juhtus nii, et prantslanna tahtis väga oma küsimustele ausaid vastuseid saada ning nõustus Alejandroga kokku saama. Ning seejärel nõustus ka sellega, kui Alejandro tema koju tahtis minna. See lõppes sellega, et Alejandro oli purjus, konfiskeeris ta telefoni, luges meie sõnumeid ning tuli geniaalsele ideele mulle helistada ja asjad lõpuks kõik kolmekesi koos ära klaarida. See klaarimine kukkus aga nõnda välja, et prantslannal kästi kogu aeg suu kinni hoida ning mina sain pikka monoloogi kuulata, kuidas ta nüüd lõpuks ometi oma vigu mõistab ning kuidas ta prantslannat armastab ja temaga elu lõpuni koos tahab olla. Kuidas ta nüüd näeb, et meie suhe ikkagi ei olnud midagi väärt ja kuidas ta on nüüd parem inimene ning teeb ükskõik mida, et prantslanna tagasi võita. Sinna otsa lisas ta ka selle, et kuidas mina olen täpselt nagu tema, sest ma ju lubasin, et ma prantslannaga ei räägi, aga ma tegin seda ikkagi ning see teeb minust TÄPSELT SAMA KOHUTAVA INIMESE, kui tema. Ja kuidas suures pildis ei ole oluline, et tema valetas ja manipuleeris aasta aega, aga kuna mina ju valetasin talle lausa KAKS korda, siis oleme me justkui sama pulga peal…

No mina sain väga hästi aru, et see on kõik üks järjekordne manipulatsioon, et prantslannaga kenasti suhet jätkata ning temaga abielluda ja lõpuks ikkagi oma paberid korda saada. Aga kas ka prantslanna sama arvas…ma ausalt öeldes ei oskagi enam öelda.

Mina aga blokeerisin Alejandro selle jama peale kõikjalt ära! Sõbrannad aplodeerisid ning teatasid, et nende jaoks on asi ikka kahtlane ja mul tasuks prantslanna ka ära blokkida. Et kui ta ikka pärast kõike seda nõnda tagasi võrku kukkus, siis ehk ta ei tahagi ennast aidata ja mul ei olegi siin midagi enam teha. Ja ei ole mulle seda draamat ka vaja.

Aga ma mõtlesin kõikidele nendele kordadele, kui ma ise neid samu ämbreid korduvalt tegin ja seega ikkagi ei blokeerinud prantslannat ära. Mis oli viga. Aga mida ma too hetk veel ei teadnud.

 

Järgmine päev prantslanna seletas mulle, et täitsa lõpp ikka, kui õudne mees ja minema ka ei läinud ja telefoni andis alles hommikul tagasi, siis kui prantslanna talle armastust oli avaldanud ja…oeh!

No mõnda aega tundus kõik enam-vähem ja draamasid ei olnud. Prantslanna blokeeris lõpuks Alejandro kõikjalt ära ning hoidis temast eemale. Alejandro muidugi pommitas teda emailidega, kus ta avaldas oma jäägitut armastust ning väitis, et ta on nüüd muutunud mees ja prantslanna võiks bloki maha võtta. Ja noh. Seda ütles ka, et minust tuleks eemale hoida. Ja prantslanna väitis, kuidas ta iial Alejandro juurde ei naase ning nendele kirjadele ei reageeri.

 

Ja mis siis juhtus?

Oli pühapäeva hommik. Ärkasin üles. Vaatasin, et prantslannalt on häälsõnum. Avasin ja teate, kelle hääl sealt kostus. ALEfuckingJANDRO!

Ma olin mega paanikas ja kujutasin ette, kuidas prantslanna kükitab kusagil kinni seotuna kapis ning kardab oma elu pärast või et ta on kusagil kodust eemal ning Alejandro murdis sisse ning naudib sooja dušši, tasuta lõunat ning nuhib elu eest prantslannast maha jäänud arvutis. Või, et ehk on Alejandro üldse kuidagi moodi prantslanna kontole sisse häkkinud. No ja ma proovisin elu eest prantslannat kätte saada, aga MA EI SAANUD! Võtsin ühendust paari prantslanna tuttavaga, ütlesin, et ma olen mures ja et äkki neil õnnestub temaga kontakti saada.

Teate, kuidas see lõppes? No prantslanna võttis minuga lõpuks mingi 6 tundi hiljem ühendust ja ütles, et kõik on korras, nad on Alejandroga juba mitu päeva koos, tüüp on muutunud ja ta usub seda ning et tal on kahju, et ta mulle nõnda julmalt näkku valetas. 

Ma olin shokis! Pärast seda, kui Alejandro oli talle kuude kaupa valetanud ning teda mitmeid kordi pettunud, oli ta seal samas punktis tagasi. Ok! Ma saan aru. Alejandro on ääretult osav manipulaator ning ta suudab su imelihtsalt uskuma panna, et ta ongi muutunud. Et ta ongi hoopis teine inimene. Aga nagu ma juba varasemalt ütlesin. Kui te teaks, mida Alejandro veel kõike prantslannale tegi, siis te oleksite sama imestunud, kui mina too hetk olin.

Aga ma tahtsin mingitki seletust. Et miks või kuidas. Ja me tegime ju kokkuleppe, et me ei lase sel uuesti juhtuda. Helistasime siis. Sellest kõnest ei tulnud muidugi midagi välja, sest Alejandro kriiskas ta selja taga, et sa ju lubasid, sa ju lubasid ja kui sellest veel vähe, siis ta aeg-ajalt ka naeris nagu hullumeelne. Aga nii palju ma sain teada, et Alejandro oli TEIST KORDA prantslanna telefoni konfiskeerinud ja TEIST KORDA meie sõnumeid lugenud. 

Igatahes järgmine päev helistas ta mulle uuesti ning seletas, kuidas tal oli nõrkuse hetk ja Alejandro surus ennast temaga reisile kaasa ning nad tegelikult ikka ei ole koos. Nad küll magasid koos ja prantslanna küll taaskord avaldas armastust, aga nad ei ole koos. Kohe kindlasti mitte. Ta kohe kindlasti kunagi ei korda seda viga, et ta tema juurde tagasi läheb. Ta rääkis sellest, kuidas tal on plaan minema pageda Prantsusmaalt kusagile kruiisilaevale, et sellest jamast pääseda. Ükskõik mida, aga selle tüübiga on nüüd ühel pool! Seda rääkis ka, et kui tänulik ta ikkagi on, et ma ikka talle toeks olen ja kuidas ma olen hea sõber ja blablabaaaaaa.

Aga teate, mis siis juhtus. Ma ei viitsi siin enam pikalt seda teemat läbi võtta, aga ütleme nii, et mõne päeva pärast blokeeris prantslanna mind KÕIKJALT, kust vähegi blokeerida annab. Ilma ühegi seletuseta. Ma muidugi ise olin ka selleks hetkeks talle juba kirjutanud, et ma tõmban tagasi, sest Alejandro on juba kaks korda minu sõnumeid lugenud ning tal on kinnisidee minust lahti saada ja noh…ma võin ju toeks olla inimesele, aga noh..mitte oma elu hinnaga. Et kui ta ikka pidevalt sinna auku tagasi kukub ja ma muudkui talle toeks olen, siis ma olen Alejandro silmis iga korraga aina nigelamas ja nigelamas nimekirjas. Sest ega Alejandro ei tunnista, et tema selles süüdi on, et prantslanna temaga koos ei taha olla. Ikka mina olen süüdi!

Ja kuidas see lugu lõppes? Miks prantslanna mind ära blokeeris? Kas nad on jälle koos?

Kust mina pean teadma. Ainuke asi, mida ma tean on see, et ta ohtralt kommenteerib ja laigib Alejandro pilte Instagramis. Südamekestega ja puha. No ja seda tean ka, et minu blogi lingi sai Alejandro just prantslannalt. Ja seda ka, et pärast kahte kuud olen mina see, kes noa selga sai 😀

Ma ei oska kuidagi seda jama kokku tõmmata. Mõnes mõttes on mul hea meel, et tänu prantslannaga suhtlemisele veendusin ma, et Alejandro peas ei ole kõik korras ning temast tasub kaugele eemale hoida. Ma sain ka oma südamerahu selles mõttes, et mul ei ole enam seda küsimust, et mis päriselt juhtus. Kõik sitt tuli kenasti päevavalgele. Ja tänu sellele suutsin ma Alejandro lõpuks ära blokeerida. Ehk siis sai sellele aasta kestnud seebile lõpuks joone alla tõmmata.

 

Aga samas. No natuke on ikka nigel tunne, et prantslannal nõnda palju selgroogu ei olnud, et mulle vähemalt austusest kõik ausalt üles tunnistaks. Et kas oli siis raske öelda, et ma hüppan vabatahtlikult sinna sitahunniku sisse tagasi ja seega palun mind edaspidi rahule jätta? Et me oleme jälle koos ja me ei ole enam sõbrad 😀 Vähemalt ei oleks mul siis sellist tunnet, et aita veel inimesi…lõpuks oled ikka ise kõiges süüdi.

Tegelikult võis lugu ju üldse selline olla, et prantslanna ei olnudki kunagi aus ja tegi seda kõike selleks, et mind Alejandro peast välja saada! Ühes korralikus seebikas oleks see just kõige sobivam variant 😀 Äkki ta tahtiski Alejandrot jäägitult endale saada ja see kõik oli üks suur manipulatsioon…aga võib olla ka mitte. Tõde ei saa ma tõenäoliselt kunagi teada. 

Aga vähemalt olen taas õppetunni võrra targem. Ära usalda psühhopaate ja võõraid prantsuse tüdrukuid. Taas ma pean tunnistama, et mu sõbannadel oli õigus ja ma pean edaspidi lihtsalt natuke vähem teiste inimeste eludest hoolima ja rohkem endale mõtlema.

Ahjaa. Kui keegi jäid nüüd mõtlema, et kui mitu suguhaigust ma sain, siis õnnelikul kombel Alejandro mulle seda kingitust ei jaganud ning mina sain elu õppetunni, et enam iial ilma kondoomita kellegagi voodisse ronida ei tasu!

Ja nii see lugu lõppeb! Ma kindlasti ei väida, et ma olen nüüd nõnda kibestunud ja enam kunagi oma elus kedagi ei usalda. Aga ma olen kindlasti kordades ettevaatlikum ning ettenägelikum. Vahel tulebki kõvasti kõrvetada saada, et edaspidises elus ohumärke juba varakult näha. Ja mul läks tegelikult hästi. Suhe psühhopaadiga võib kesta aastaid ning kõige hullematel juhtudel võib inimene sinna sisse ise täiesti ära eksida. Seega see aastake ei ole hullu midagi.

Ja noh. Mul on hea lugu, mida lastelastele rääkida 😀

Eriti aktiivne olen ma Instagramis. Facebookis olen ka 🙂

4 kommentaari

  • Alice Karlson

    Ausalt, üks vingemaid lugusid, mis ma lugenud olen. Nii intensiivne ja emotsiooni- ning sündmusterikas. Täiesti ulmeline lihstalt. 😀 Küll aga mul on siiiralt hea meel, et see kõik ju tegelikult niiii hästi lõpes! Oleks saanud 19283x hullemini. Ole sama tubli edasi ja vigadest ju õpitakse!

    • Liisbett

      Ma tean! Kui see minuga ei oleks juhtunud, siis ma kahtleks, kas see kõik üldse tõsi on! 😀 Aga aitäh! Mul on ka hea meel! Eriti selle üle, et ma selle kõige juures ikkagi ise hulluks ei läinud 😀

  • Stella

    Huhh no nii deja vú on seda lugeda!!! Aga jumal tänatud, et sa sellest välja tulid ja isegi kui kiusatus tekib, siis on 100x lihtsam see prantslanna ja alejandro niimoodi unustada, et isegi kui tänaval neid näed, siis ei liigu ükski närv ka enam 😛

    Ma olen põhimõtteliselt samas jamas olnud, aga minu olukorras kirjutati kõikidele mu pereliikmetele ja sõpradele, kui nõme l*** ma olen ja politsei ka kaasati mängu, enne kui aru sain, et deem, kuule tüüp valetab mulle ju. Aga jah, ei ole üldse lihtne aru saada sellistest manipulaatotitest, kui sind nii kavalalt sisse tõmmatakse olukorda. Ainult nüüd on suur elukogemus vähemalt! 😛

    • Liisbett

      Õnneks nad elavad Prantsusmaal. Vastasel juhul vist koliks ära siit linnast 😀 Selliste tüüpide puhul on parem, kui nad sinust võimalikult kaugel elavad. Aga täpselt. Ma sain tegelikult üsna kiirelt aru, et midagi ei ole korras, aga no ikka tahad uskuda, et inimene muutub. Ei mõtle ju kohe, et tegu on psühhopaatiga, kes on igavesti oma käitumishäirete pärast selline. Ja tõesti! Elukogemus missugune!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga