Suhted

Elu pärast suhet psühhopaadiga

Kuna kogu Alejandro teema on niivõrd pikk ja keeruline, siis ma otsustasin, et ma jagan selle nelja ossa:

  • Esimene osas rääkisin ma, milline oli Alejandro, kui me suhtes olime. 
  • Teises osas räägin ma sellest, mis juhtus järgnevad kuus kuud, kui me lahku läksime. 
  • Kolmandas teen kokkuvõte, kuidas ma sain teada absoluutselt viimseni kõik Alejandro valed ning kuidas ma üritasin paar kuud teist õnnetut ohvrit tema küüsist päästa.
  • Ning viimases osas räägin sellest, kuidas aru saada, et sa oled suhtes psühhopaadiga. 

Ma tahaksin seda kirjutada sama vaimukalt, kui eelmist, aga olukorra tõsisust arvestades on seda raske teha. Eelmises postituses ma tõin ka üsna mitu korda välja, et ma tundsin ennast väga rumalalt, et ma teda varem maha ei suutnud jätta. Ütleme siis nii, et see järgnevad kuus kuud tundsin ma ennast veelgi rumalamana, sest eelnevat infot arvestades oleksin ma võinud ju pisut õppinud olla. Aga ärge muretsege. Ma lõpuks ikkagi õppisin! Mitte selles postituses…alles järgmises. Siin ma toon välja neli kõige suuremat viga, mis ma pärast Alejandro Malagast lahkumist tegin. 

Viga nr. 1- Ma ei blokkinud teda ära. Alustame siis sellest, et ma ei blokkinud Alejandrot ära ning see andis talle ideaalse võimaluse mulle veel kuude kaupa ajupesu teha. 

Esimesed paar kuud püüdis Alejandro mulle meeleheitlikult selgeks teha, miks ta Prantsusmaale läks. Kuidas tal ei olnud teist valikut. Kuidas ta elu oli ohus ning et ta kardab ka minu pärast. Lisaks sellele väitis ta pidevalt, kuidas ta kohe Malagasse naaseb. Kord pidavat see juhtuma kahe kuu jooksul, vahel lausa 10 päeva pärast. See muidugi sõltus olukorrast. 

Ma toon siinkohal ühe näite tema manipulatsioonidest ja valedest. Kui me veel koos elasime, siis ta jõi ennast ükskord nii täis, et ta oksendas pool mu tuba täis. Tekid, padjad, kardinad, seina, põranda ja takka otsa veel minu spordikoti ka. Kusjuures mul pole siiamaani kardinaid, sest nood viskasin ma minema 😀 Kui ta ära kolis minu juurest, siis ta küsis neid samu täis oksendatud tekke laenuks(mis ta pesumajas puhtaks pesi loomulikult). Kui ta prantslannaga jooksu pani, siis ma küsisin neid tagasi, sest need ei kuulunud mulle vaid mu korteriomanikule. Ta väitis, et ta viskas need minema, sest ta olevat too sama öö, kui ta läbi peksti, oma verise ninaga voodi peale roninud ning tekid ära määrinud. Hmm..kahtlane. Sa kardad oma elu eest, sa paned 24 tunniga jooksu, aga sul on piisavalt aega mingeid veriseid tekke minema visata. Seega ma teatasin talle, et ma lähen küsin ise need tekid tagasi, mille peale ta süüdistas mind selles, et ma tahan tema sõbraga magada! Loogiline, eks ole! 😀 Ega ma loomulikult neid tekke tagasi ei tahtnud. Ma tahtsin hoopis ta endise korterikaaslase (kes on kusjuures hõivatud) ära võrgutada. No ja sinna otsa tuligi see lugu, kuidas ta juba kümne päeva pärast tagasi tuleb, sest ta ei saanud endale lubada, et ma sinna aru pärima lähen, mis päriselt juhtus. 😀

IMG_8509
See olukord siis, kui ta väitis, et ma ta sõbraga magada tahan, mis tema peas on sama hull, kui see, kuidas ma temalt Roxy ära varastasin.

Mina püsisin aga endiselt temaga suhtluses, suures lootuses, et kord ta ikka naaseb ning tunnistab mulle kõik ausalt üles. Ma olin veendunud, et kui ta minu ees seisab ja ma ta faktide ning kahtlustega üle külvan, siis tal ei jää muud üle, kui tõde lauale laotada. Oleks ma vaid teadnud, et seda kunagi ei juhtu! 

Ta kirjutas mulle KOGU AEG! Mis on väga hea taktika! Kui ma ei vastanud, siis helistas ta mulle kümneid kordi ning vahel viis asja isegi nii kaugele, et ütles, et tal on hädaolukord ning et ma esimesel võimalusel vastaks! Ma vastasin. Seejärel viis jututeema hoopis sellele, et kas mul on keegi, mille peale mul tekkis vastupandamatu soov talle koheselt eitavalt vastata. Ma astusin taaskord kaitsepositsiooni ning seletasin elu välja, kuidas tal pole mingit õigust minu käest seda küsida ning kuidas ta julgeb ning et isa ta põgenes prantslannaga ja hoidku nüüd suu kinni.

Miks MINA talle nii teen. Tema ju proovib minuga häid suhteid hoida, aga mina ignoreerin.
Miks MINA talle nii teen. Tema ju proovib minuga häid suhteid hoida, aga mina ignoreerin.

Meie vestlused koosnesid peamiselt sellest, et tema avaldas mulle järjepidevalt armastust ning mina suunasin kogu oma sisemise viha tema pihta. Aga see tüüp oli nagu teflonpann! Ükskõik, kui sitasti ma talle ka ei öelnud, see lihtsalt libises tal mööda külgi maha ning ta jätkas sama vana rada, et kuidas ta seesmiselt sureb ilma minuta ning kuidas tal nõnda raske on, et me juba 30 või kui iganes palju päevi näinud ei ole ja kui väga palju ta mõtleb mu peale. 

IMG_8515
Peaaegu poeetiline lausa, eks ole 😀

 

IMG_8516
Ma võin sulle kõik anda…kõik valed ja manipulatsiooni 😀

Jaanuari lõpus rääkis ta mulle, et ta ostsis piletid ning stardib üsna pea Malaga poole. See oli loomulikult puhas vale, mida ta mulle kunagi üles ei tunnistanud. 

Seega! Kuna ta seda päriselt neid pileteid ei ostnud, siis oli tal vaja kuidagi sellest valest puhtalt pääseda ning järgnevat taktikat on ta kasutanud korduvalt veelgi. Eelnevas postituses ma juba pisut rääkisin sellest, et mida ta tegi, kui tal oli vaja prantslannaga mõned päevad kahekesi olla nii, et mina sellest midagi ei teadnud. Kusjuures ma pean tunnistama, et see taktika on geniaalne. 

Samm number 1: Tekita draamat. Aga ole kaval! Tüli põhjus peab olema nii absurdne, et teine pool sinuga mõned päevad rääkida ei tahaks, aga et sa ise ikkagi samal ajal ohver oleks! 

Samm number 2: Tee mida iganes sa tahad, sest teine pool on su peale nii vihane, et ta nagunii enne sinuga ühendust ei võta, kui sa seda ise ei tee!

Samm number 3: Salajased asjad tehtud? Nüüd võid taas ise ühendust võtta, aga ole kaval. Sa võid kasutada nüüd erinevaid taktikaid. Näiteks öelda, et miks alati mina sinuga ühendust pean võtma! Või hakata rääkima sellest, kui murtud su süda on, et teine pool ei mõista, kuidas ta sulle haiget tegi. Või no mida iganes. Peaasi, et sa tekitaks sellise mulje, et sina ei ole midagi halvasti teinud ja kogu maailma raskus on sinu õlul 😀 

No mida ta siis seekord tegi? Ta alustas sellega, et küsis minu käest, kas ma igatsen teda ja kas ma tahaksin teda näha. Ma vastasin eitavalt. Seejärel ta väitis mulle, et ta küla pealt kuulis, kuidas ma tema sõpradega magan. Ja et ma AUSALT üles tunnistaks, sest ta teab, et see nii oli. Mille peale ma muidugi täiega kettasse läksin. 

Täpselt nii tekitad draamat!
Täpselt nii…

Ja seejärel viis ta kenasti jututeema selle peale, kuidas ta on hetkel Malagas ning kuidas ta 3 päeva sõitis ainult selleks, et minuga kokku saada ja kuidas mina julgen nüüd nii käituda! Ei taha teda näha ja magan ta sõpradega. Ma läksin selle peale nii kettasse, et ma blokkisin ta ära ja järgneva nädala vahtisin pidevalt üle õla, et ta jumala eest kusagil nurga tagant välja ei hüppaks. Ei hüpanud. Muidugi ei hüpanud, sest teda ei olnud ju Malagas 😀

IMG_8521

Veebruari lõpus ta tegi sama nalja uuesti, aga seekord pisut teises võtmes. Ehk siis ta väitis mulle, et ta ostis piletid ära, aga päev hiljem, kui ta tulema pidi, rääkis ta mulle loo, et ta ju tahtis nii väga tulla, aga ta ikkagi ei tulnud, sest mu eks on siin. Ja kusjuures seda infot teadis ta juba enne, kui ta oma “ma ostsin piletid ära” jutuga välja tuli. Lõpuks olin taas mina süüdi, sest tema ju ei saanud tulla ja jäi oma rahast ilma. See sama vana “ma olen ju tegelikult ohver siin olukorras” lugu. Taaskord on tõde selle loo taga hoopis teistsugune. Tal polnudki plaani tulla ning mingeid pileteid ta ei ostnud.

Siin on kenasti näha, kuidas ta väidab, et ta ostis piletid. Ja kuidas ta eeldas, et ma teda majutan ning talle lahkelt süüa pakun :D
Siin on kenasti näha, kuidas ta väidab, et ta ostis piletid. Ja kuidas ta eeldas, et ma teda majutan ning talle lahkelt süüa pakun 😀

Ehk siis me olime seisus, kus pärast kahte kuud manipulatsioone ei olnud tal endiselt õnnestunud minu usaldust või sõprust tagasi võita. Ma olin endiselt kuri ja vihane ning ei vastanud ta ühelegi armuavaldusele. Seejärel ta lükkas käiku plaani B! Mis tähendas seda, et ta hakkas mulle rääkima, kuidas Prantsusmaal on kõik nii halvasti! Kuidas ta on mitmeid kordi tänavatel elanud, kuidas tal pole raha ning kuidas tal oma emotsioonidega asjad nii nutuseks läksid, et ta lausa enesetapu peale mõtles. Loomulikult hakkas mul kahju tast. Vaesekene. Üksi. Tänavatel. Süüa ei ole. Raha ei ole. Ehk siis ta suutis ideaalselt minu viha tema vastu ümber pöörata kaastundeks. Kurat küll! Too hetk ma veel ei olnud taibanud, milline psühhopaat ta on. Mul oli elus eelkõige tegemist olnud positiivsete inimestega ning ikka tahad uskuda, et inimesed on ilusad ja head ning ei valetaks iial selliste asjade kohta. Ikka tekib mingi sisemine vastutustunne, et ei taha ju et tüüp ennast ära tapab…et noh..oleme ikka toeks või nii..

Ja seega märtsist maini pole mul ühtegi põnevat lugu teile rääkida, sest ma ju sain oma vihast üle ja tundsin vaesele õnnetule tüübile kaasa.

Viga number 2- See hetk, kui ma talle andeks andsin. Ja nüüd me jõuame mai kuusse, kus absoluutselt kõik, mida ma oma peas saavutanud olin…läks kolinal vetsupotist alla. Alejandro lõpuks ikkagi tuli Malagasse! Ma olin täiesti veendunud, et ma ei taha temaga enam kunagi koos olla! Ma olin selles nii kindel. Et ma olen tugev. Tema ju jättis mind maha. Tema läks minema. Ma olin nõus temaga kohtuma, aga ainult selleks, et ta liistule tõmmata. Vastuseid nõuda. Ma tahtsin tõde. Ma vajasin, et ta kõik ausalt üles tunnistaks. Algus oli paljutõotav ning külvas aina enam seda sama emotsiooni minu sisse. Me leppisime kokku, et saame McDonaldsi juures kokku, kuhu ta muidugi ei ilmunud ning mistõttu ma pidin üüratu maa maha jalutama, et teda üles leida. Jälle ta ei pea lubadustest kinni. Ikka tõbras! Ja siis ma sain temaga kokku ja järgneva 24 tunni jooksul olin ma täpselt samas punktis, kus kuid varem. Armunud. Ta oli lihtsalt nii hea manipulaator ja veel parem valetaja. Kui osavalt ta maalis mulle pildi endast, kui õnnetust ohvrikesest Prantsusmaal. Kuidas ta pidi alandlikult prantslanna kodus elama. Kuidas prantslanna teda halvasti kohtleb. Kuidas ta sealt mitu korda välja visati, kuigi ta nii hästi kõike tegi. Kuidas ta kõik see aeg teadis, kui suure vea ta tegi, et ta Malagast ära läks. Kuidas prantslanna talle valetas, et paberite tegemine lihtne on, lubades teda aidata, kuid siis teda üksi rabelema jättes. Vaene õnnetu Alejandro. 

Ja sinna juurde kõik see, kuidas mina olen tema elus ainuke. Kuidas ta end “hoidis” minu jaoks. Kuidas ta ainult mulle elada suudab. Kuidas mina olin ainuke, kes teda enesetappu tegemast takistas. Kuidas ta rääkis, et ta on nüüd parem inimene. Kuidas ta enam narkootikume ega alkoholi ei tarbi. Kuidas ta enne nii halb inimene oli just narkootikumide tõttu. See tegi teda paranoiliseks. Aga enam ta ei ole selline. Nüüd on ta justkui uuesti sündinud. Ja endiselt minusse kõrvuni armunud. Oeh. Ja nõnda. Oma ilusate valede ja manipulatsioonidega sai ta minust võitu. Kuidas ta uuesti minu üle kontrolli saavutas ning kuidas ma taas ära armusin. Ma uskusin, et ta on muutunud, kurat küll! Ma uskusin. Nagu ma juba eelnevalt mainisin. Siis ma veel ei teadnud, et ta psühhopaat on. Ma ei tahtnud seda uskuda. 

Nädala pärast lasi ta taas jalga. Aga mina olin ju armunud. Ma mõtlesin, et Alejandro on mu elu armastus! Ja nõnda…jõuame me kolmanda veani!

Viga number 3- Kuidas ma Prantsusmaale läksin.

Ma olin jälle nii kõrvuni armunud. Ma tundsin, et see side, mis meil on…see on ainulaadne! See on midagi sellist, mida ma enam iial siin elus ei leia. Pff…oleks ma vaid teadnud!

Korraga hakkas see valede mägi kokku varisema. Alejandro teatas mulle, et kas ma oleks nii kena ja ei postitaks ühtegi pilti oma sotsiaalmeedia kontole. Miks? No alguses ta väitis mulle, et see seab ohtu tema võimaluse paberid korda saada. Hmm! Huvitav, eks ole. Ja mina ei tohtinud ühtegi küsimust esitada. Aga ma siis spekuleerisin. Et ta planeerib seal abielluda kellegagi (hkhmm, prantslannaga) ning kui viimane näeb, et ma olen Marseilles, siis ei tule sellest abielust midagi välja.

Mis te arvate, kas ta kinnitas mu kahtlusi? JAH! See on ainuke asi, mille üle ma siiamaani üllatunud olin. Miks ta “tõega” lagedale tuli. Ju siis ta tundis, et ta on nii lõksus ja kui ta mulle midagi ette ei sööda, siis kukub kõik lihtsalt haledalt kokku. 

Alejandro tõde ei olnud muidugi mingi tõde! Täna ma tean, et paika pidas sellest vaid killuke. Aga mida ta siis kokku heietas. Ta väitis mulle, et prantslanna ikkagi oli Malagasse läinud sõbrana ning täpselt sedamoodi olid nad sealt ka lahkunud, aga et Alejandro sai üsna kiirelt aru, kui naiivne ta oli olnud ning minu kahtlused pidasid paika ning prantslanna tõesti oli Alejandrosse kõrvuni armunud. Prantslanna oli üsna pea teinud ettepaneku, et ta on valmis Alejandrot aitama ning temaga paberite pärast abielluma. Te küsite nüüd miks? Ma küsisin ka. Selle peale väitis Alejandro, et prantslanna on juba 30 ning meeleheitel ja ei taha üksi olla ning on valmis minema äärmustesse, et ta saaks Alejandroga koos olla. Alejandro rääkis, milline piin on tal tegelikult prantslannaga koos olla, sest ta ei armasta teda, aga tal on hädasti neid pabereid vaja ning kohe, kui kõik on ühel pool, siis ta leiab võimaluse, et jalga lasta. Mina ikkagi ei saanud aru! Mis mõttes on naine nii meeleheitel. Seejärel ta lisas, et prantslanna tahab temaga lapsi saada. Oot! Ta teab, et sa ei armasta teda, aga ta tahab sinuga lapsi saada? Ja siis tuli lugu sellest, kuidas prantslanna on juba nii vana ja otsis kedagi heade geenidega ja ta olevat just tahtnud neid latiino geene, mis Alejandrol on. Ja kuigi prantslanna teadvat, et Alejandro teda ei armasta, siis ta ikka loodab, et sellest suhtest saab asja. Eeeh…what? Kõlab loogiliselt?

Aga ahhhaa! Ehk siis kõik need lood, et ma pole kuid kellegagi maganud oli vale? Selle peale ta tõdes, et jah..ta on tõesti “sunnitud” prantslannaga magama, aga seda juhtub haruharva ning ta “kannatab” selle ära. Sest paberid. OMG! Kes see teeb nii. Ta veel lisas, et nad elavad koos nagu sõbrad ning tal on üldse eraldi madrats. Ehk siis neil on nagu suhe, plaanivad abielluda ja lapsi saada, aga ei maga koos 😀 On alles naine, kes selle kõigega nõus on.

Ma lahkusin Prantsusmaalt tundega, et nüüd on kõik! Et see on viimane kord, kui ma Alejandrot näen. 

Viga number 4- Kuidas ma teda “päästa” otsustasin. Kas see jama lõppes pärast seda, kui ma Prantsusmaalt lahkusin? EI LÕPPENUD! Üsna pea pärast seda hakkas ta mulle rääkima, kuidas kõik on perses ja prantslanna ta kodust välja viskas. Kuidas ta on kodutu. Kuidas ta peab laste mänguväljakul onnis magama. Kuidas tal pole raha, ega süüa. Kuidas prantslanna kaebas immigratsiooni ametile kõik ära! Kuidas ta kohe riigist välja saadetakse. Kuidas prantslanna ta ära tappa lubas. Kuidas ta taas kardab oma elu pärast. Jaa! Ta saatis mulle isegi kuvatõmmise sellest. Ja oi, kuidas ta kahetseb. Kas ma langesin selle kõige jama võrku? Jaa! Kas ma tahtsin ta ära päästa? Jaa! Ma kurat ostsin talle piletid Malagasse, et ta saaks sealt põgeneda. Miks? Sest ma mõtlesin, et ma olen hea inimene. Ma päästan ta sellest olukorrast. Ma aitan teda. Ma tõestan talle, et vaatamata kõigele ma suudan talle andeks anda ja ma ei tea…ma endiselt ei tahtnud temaga koos olla…aga ma tundsin talle kaasa. Ma mõtlesin, et tema karmavõlg on tasutud ning kõik see jama, mille sisse ta ennast mähkis…et see toob ta maa peale tagasi. Et nüüd ta teab. Et nüüd ta on targem. Kuidas ma sain nii rumal olla? Kuidas ma sain seda kõike uskuda? Ka pärast kõike seda jama tahtsin ma ikkagi uskuda, et Alejandrost saab asja. Et ta ei ole läbinisti halb. 

Üks kuvatõmmis, mis ta mulle saatis. Noh...et tõestada, et prantslanna ta kohe ära tapab
Üks kuvatõmmis, mis ta mulle saatis. Noh…et tõestada, et prantslanna ta kohe ära tapab
36668192_226258844867806_6227969008906272768_n
Ja teine

Ja kuidas see kõik siis lõppes? Alejandro tuli Malagasse ja me elame elu lõpuni õnnelikult koos? Loomulikult mitte. Alejandro ei tulnud Malagasse ning mina ei saa kunagi oma raha tagasi. See oli õnneks üüratult väike summa, mida ma maksin kõikide nende õppetundide eest! Alejandro lajatas mulle veel miljon valet sinna otsa enne, kui ma tema tõelist palet nägin! Ja kuidas ma tema valede ja manipulatsioonide küüsist lõplikult lahti sain! Aga kuidas see juhtus…sellest juba järgmises postituses. 

Eriti aktiivne olen ma Instagramis. Facebookis olen ka 🙂

4 kommentaari

  • Anu

    Appi, see on kõik nii intensiivne, et ma lugedes pean vahel üles kerima ja uuesti lugema.. no ikka tõeline seebikas. Ime, et sa ise selle juures täie mõistuse juurde ikka jäid lõpuks!

  • Stella

    Niii põnev! 2 osa veel lugeda! 😀

    See on vist praegu mul samastushetk, sest ma olen midagi sarnast läbi teinud – aga kaks korda ja erinevate meestega! 😀 Aga loodame, et kolmandat tõesti ei tule.

    Aga hirmus põnev! Lähen nüüd kolmandat osa lugema. 🙂

    • Liisbett

      Kaks korda! Huuuuh! Ma ei tea, kas ma enam uuesti seda läbi suudaks elada 😀 Aga hea, et neist lahti said! 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga