Suhted

Siis, kui minu elu seebikas oli ehk 6 kuud latiinoga

Kõik algas sellest, kui ma Kentiga lahku läksin ning reboundi vajasin. Tegelikult ma too hetk veel ei saanud aru, et ma üldse kedagi vajan, aga see keegi tuli mul ellu ja nii ootamatult, et ma jõudsin ainult öelda, et ma ei otsi mingit püsisuhet, kui mul see korraga olemas oli. Ma veel mõtlesin, et küll mul on armastusega elus vedanud. Kent tuli ootamatult ja jäi 10ks aastaks. Ja kohe, kui lahku läksin, siis juba uus. Oi, kuidas ma eksisin! Kui Kent õpetas mulle selle 10 aasta jooksul armastama, hoolima, toetama, õppima, arenema, motiveerima, jugustama, innustama…siis see teine tüüp? See suutis 6 kuuga mulle selgeks teha, et ära usalda kedagi ja armastus on bullshit! Vat, kus oli alles võimekas mees. 

Ma tegelikult tegin juba sellest tüübist live video, mille ma maha võtsin, sest ei tundunud ikka päris õige asi. Pärast seda kestis see jama veel mõned kuud edasi. Täna ma võin öelda, et tõmbasin kriipsu alla ja nüüd võib kokkuvõtte teha küll. Mitte, et ma arvan, et see kellelegi korraliku õppetunni annaks. Ma sain viimase kahe kuuga ise ka aru, et isegi, kui ma iga jumala päev kellelegi korrutan, et armastus ei ole selline, siis ta kukub ikka samasse auku tagasi. Seega ma lihtsalt kirjutan sellest, sest ma tahan.

Aga alustame siis algusest. Ma sain selle tüübiga, keda ma edaspidi Alejandroks kutsun, sest mul läheb süda pahaks, kui ma ta nime kirjutan, seega ma lihtsalt keeldun seda siia 100 korda trükkimast, tuttavaks läbi ühe tüdruku, kellega ma omakorda mõned kuud tagasi tutvusin. Sõbrannaks ei saanud teda kutsuda, sest ma olin vast kokku paar korda temaga kohtunud. 

Igatahes algas see lugu sellest, et ma tahtsin väga välja tantsima minna, sest Kent oli mu haledalt maha jätnud ja no kaua võib kurb ja üksik olla, eks ole. Aga kuna ükski mu sõbranna ei tahtnud minuga välja minna, siis ma kirjutasin…Siirile…et äkki ta viitsib tulla. Minu mõttekäik too hetk oli selline, et ta nii noor ja puha, et ta raudselt tahab tulla. Tahtsis. Ja küsis, et kas võib sõbra kaasa võtta. Muidugi. Mida rohkem tüdrukuid, seda parem!

Kui nad kohale ilmusid, siis selgus, et tema sõbranna on hoopis sõber..kuigi nagu hiljem selgus, siis ega ta enam vähem kvalifitseerub naise alla ka, sest ma ma pole veel nii vinguvat isendit kunagi oma elus kohanud! Kurat. Jälle ruttan siin ette!

Ma esimese hooga vaatasin, et see on mingi kodutu narkan, sest ta nägi nii sitt välja. Huvitav on see, et ma polnud kunagi varem oma elus narkomaani näinud, aga näed..ära tundsin, kui nägin..jälle ruttan ette. Kurat!

No igatahes! Kutsusin nad sisse ja kui tüüp rääkima hakkas, siis ma sõna otseses mõttes uppusin ta pruunidesse silmadesse ja armusin tema poisilikku välimusse. Aga siis selgus, et neil vist kahekesi mingi värk. Või noh! Ütlesid, et nad kolm päeva tagasi tutvusid ja VIST kolm päeva koos olnud 😀 Nad ausalt kumbki päris täpselt ei teadnud, aga Alejandro oli Siiri juba pooleldi naiseks palunud ja Kolumbiasse elama kutsunud. Kuidas ma too hetk ei näinud, et sellisest mehest asja ei saa? Aga ärge muretsege. Oli palju suuremaid märke, mida ma armunud peaga tähele ei pannud!

Nagu näiteks seda, et kui me pärast kahte pudelit veini peole hakkasime minema, siis Alejandro pani oma käe mulle õlale väites, et ta arvas, et ma olen Siiri. Või seda, kuidas ta seda sama poolel teel peole kordas. Sama vabandusega. Või seda, kuidas Siiri suurest vihast Alejandro vastu esimest suvalist tüüpi suudles ja peale seda peolt minema tuhises ning Alejandro selle peale mitte midagi ei teinud. Kas pole mitte märgid, et hoia sellest tüüpist nii kaugele, kui vähegi võimalik???!?!?! Mis tüüp teeb nii? No ikka Alejandro tüüpi tüüp!

Mina aga lugesin sellest kõigest hoopis seda välja, et ei ole neil ikka selle kolme päevaga suhtest midagi välja tulnud ja kui Siiri juba suvalist tüüpi suudles ja Alejandrol savi oli, siis pole nad ikka koos midagi. Kurat. Seda on isegi valus kirjutada, kui rumal ma olin. Aga oh ei! Ma olin tegelikult veel rumalam!

Ma suudlesin seda Alejandrot see sama õhtul. Viga? JAAAH!

Järgmine päev oli Alejandro Siiri käest mu numbri küsinud ja too õhtu saime ka kokku. Alejandro rääkis, et Siiri oli see sama öö tal oma küünistega naha maha tõmmanud ja et sellest mutist hoiab ta nüüd edaspidi suure kaarega eemale. No ja mina olin nii armunud(ja rumal), et ronisin Alejandro(ja veinipudeliga) mäe otsa romantikat tegema. Mäe otsas küll suurt midagi ei juhtunud, aga hiljem minu juures küll. Kes see kurat magab Alejandro tüüpi mehega esimesel kohtingul? No mina ikka! Kui ma juba nii ausalt seda kõike teieni toon, siis võib juba öelda ka seda, et pime oli ja tüüp lubas, et paneb kondoomi peale…pani? Sittagi ta pani. Ma selle sama pooleldi avatud kondoomipaki leidsin hiljem enda prügikasti kõrvalt. Kas see oli piisav, et ma saaks aru, et hoia sellest latiino Alejandrost kaugele? Ei olnud, issand jumal püha kristus küll!!

Kõigepealt oli kaks nädalat sellist perioodi, kus tüüp kirjutas mulle nii palju, et tundus et tal oma elu üldse poleks(ei olnudki) ning ilmus iga natukese aja tagant minu juurde. Kogu aeg ta rääkis, et ta nagu armastab Siirit ja tahaks temaga koos olla, aga ei suuda minust loobuda. Ma SADA MILJON korda ütlesin talle, et ma nagunii püsisuhet ei taha ja kui ta Siirit armastab, siis kobigu aga heaga minema mu juurest. Vahel läks ka, aga tagasi tuli, kurat küll. Kuni üks hetk ta ei läinud enam minema!

No ja üks hetk ma avastasin, et ta ELAB minu juures. Ja teate! Mingi kuu aega oli selline imeline suhe, et ma mõtlesin veel, et kuidas mul vedanud on ja kui õnnelik ma olen ja #eluarmastus ja #foreverinlove ja #perfectlife.

Ta sai väga hästi läbi mu lastega ja mul oli rõõm vaadata, et neil on keegi kogu aeg olemas. Nad kutsusid Alejandrot oma kõige suuremaks sõbraks ja ma nägin, kuidas ta täidab Kennethi südames suurt auku, mida Kent toona tekitanud oli (PS! Kent oli toona üsna pikalt eemal. Ligi 4 kuud. Enam nii ei ole, pole vaja selle kohta midagi norida). Ja noh. Kentil oli ka hea meel ja üldse kõigil oli hea meel.

Aga mul varsti enam ei olnud hea meel! Umbes kuu ajaga muutus Alejandro nii armukadedaks, et isegi poodi minek toimus suure sõnumitelaviini all. Kus sa oled, miks sa mulle juba 2 minutit vastanud ei ole, kas sa petad mind, kellaga sa oled, vasta mulle ausalt, LIIIIIIIIS, amoor. 

Aloooo?
Aloooo?

Ma ei hakka siin KÕIKE välja tooma, sest siis ma peaks raamatu kirjutama, aga ma toon välja näiteid, mis probleemid meil olid.

  • Ära varasta mu sõpru” probleem. Mingi aeg Alejandro küsis, et miks mulle ükski tema sõber ei meeldi ja miks ma kunagi tema sõpradega hängida ei taha. Tegelikult see ei olnud tõsi, sest ma hängisin tema ja tema sõpradega rohkem, kui mul vahel tahtmiski oli! Mõnes mõttes oli tal muidugi õigus ka, sest enamus ta sõpru olid narkomaanid ning pooleldi kodutud ja seega ei tekkinud väga sellist tunnet, et tahaks mõnega kohe päris sõbraks hakata. Ühe sõbranna ma ikkagi lõpuks leidsin. Üks tema päris esimestest tuttavatest, mis tal tekkis, kui ta Malagasse tuli. Kas ta oli siis selle üle õnnelik? Loomulikult mitte. Ta süüdistas mind varguses! Mina olevat tema sõbranna endale varastanud! Eriti kohutavaks läks see probleem siis, kui ma Roxyga mõned korrad kahekesi välja läksin. See lõppes tavaliselt sellega, et ta jõi ennast lihtsalt pildituks. Üks kord lausa nii, et ta jõi ära KÕIK alkoholi, mis mul parasjagu kodus leidus ning ropsis seejärel pool ööd. Ta proovis ja proovis meie sõprust lõhkuda väites, et Roxy oli teadlikult visanud ja maha müünud tema väärtuslikku manti (Roxanna elas toona selles majas, kus Alejandro enne elas ning mõned Alejandro asjad olid temast sinna maha jäänud). Hiljem selgus, et asi oli olnud hoopis nõnda, et Roxy küsimusele, et kas ta selle pahna seast midagi Alejandrole kõrvale peaks panema, vastas Alejandro, et võid kõik minema visata. Ja seda Roxy ka tegi. No ja kui tal ei õnnestunud meie sõprust lõhkuda, siis ta lõpetas ise igasuguse suhtluse Roxyga, sest ta väitis, et viimane on ülbe ja ebaviisakas ning ei kõlba kellegi sõbraks. No mulle kõlbas 😀 Peale täis joomise juhtus vahel ka nõnda, et tal kadus raha või telefon ära. Mitte, et tal päriselt oleks midagi ära kadunud, aga et ta saaks mulle öelda, et näed mis juhtub, kui sa Roxyga väljas käid. 
See on tüüpiline näide sellest jamast, mida ta korraldas, kui ma Roxyga väljas olin. Et kuidas sa ikka eelistad oma sõpru ja miks ma tähtsam ei ole jne jne
See on tüüpiline näide sellest jamast, mida ta korraldas, kui ma Roxyga väljas olin. Et kuidas sa ikka eelistad oma sõpru ja miks ma tähtsam ei ole jne jne
Ja see ka :D
Ja see ka 😀
  • Ja see…
  • Sa raudselt magad oma eksiga” probleem. Loomulikult käis Kent selle kuue kuu jooksul Malagas. Ja kuna pool sellest ajast elas Alejandro minu juures, siis oli tal vaja selleks ajaks jalga lasta. Mitte, et ma tal kunagi seda teha oleksin käskinud, aga ta ise pani jooksu ja hiljem väitis, et tema oleks jäänud, aga mina ju sundisin. Terve selle aja jooksul, kui Kent siin oli, lendas minu pihta sõnumilaviin sisuga: “Kus sa oled, miks sa ei vasta, alooo, Liis, kas sa petad mind, kas sa magad üksi, miks sa ei vasta, kui sa ei vasta, siis ma tean juba vastust, Alooo, Liis, kus sa oled, saada endast pilt, ma tean, et ta magab sinu voodis, ära valeta mulle, miks sa valetad mulle….” Ma võin siin kohe vahele öelda, et selle kuue kuu jooksul ei petnud ma seda tõbrast ühtegi korda. Saaks siis tema puhul sama öelda, aga see magus lugu tuleb alles hiljem! Seoses minu eksi siia tulekuga on muidugi veel lugusid. Kui Roxyga kokku saades jõi Alejandro ennast lihtsalt pildituks, siis eksi siia tulekuga olid lood palju vürtsikamad. Näiteks üks kord ta väitis, et ta oli välja läinud ja mingi gei oli talle silma peale pannud, talle joogi sisse mingit narkotsi libistanud ja teda vist äragi kasutanud. Ja see olevat kõik minu süü olnud. Või mu eksi süü. Või meie mõlema. Ah, ei saanudki täpselt aru. Tema süü igatahes mitte. Ja üks kord ta oli lausa nii kaugele läinud, et ta ajas enda pea kiilakaks 😀 Sest noh. Mu eks oli siin 😀 Täitsa lõpp, kui kole ta korraga välja nägi 😀
Siis, kui eks külas oli :D
Siis, kui eks külas oli 😀
  • Ma lähen sõbrannadega välja” probleem. See oli üks meie suhte kõige pikemaid ja väsitavamaid probleeme. Kuigi ma käisin selle kuue kuu jooksul vast maksimaalselt 5-6 korda väljas, siis kõneainet jätkus sellest kuude kaupa. Tema oli täiesti veendunud, et kui ma ainult tüdrukute välja lähen, siis me lähme raudselt mehi lantima! Ja ma raudselt petan teda. Mitte, et ta ei oleks sama arvanud, kui ma poodi läksin ja kaks minutit ta sõnumitele ei vastanud, aga need situatsioonid ununesid tal kiirelt. Aga need korrad, kui ma oma sõbrannadega välja läksin! Need ei ununenud tal mitte kunagi. Ta oli nii armukade, et üks kord ta jälitas mind shotibaari ning luuras mind seal oma 10-15 minutit. Pärast seda ma kogu aeg tundsin, et ta on kusagil puu taga. 😀 Mitte, et ma oleks kunagi midagi valesti teinud, aga noh…lihtsalt on veider, kui sa tunned, et sul on silm peal kogu aeg. Ta muidugi ise ka aina korrutas mulle, et mul on sõpru igal pool. Ma pakkusin talle isegi lahenduse välja. Pane mulle GPS külge ja sa ei pea enam kunagi muretsema. Veel parem! Pane kaameraga GPS. Siis ei pea nii palju mööda linna jalutama, et mind üles leida. Istud kodus ja muudkui vahid, mis ma teen 😀 Ta ei olnud nõus. 
Siis, kui ma sõbrannadega väljas olin
Siis, kui ma sõbrannadega väljas olin
  • Sa petad mind” probleem. Tema armukadedus oli HAIGLASLIK! Ilma naljata. On selline mõõdukas armukadedus. Noh. Selline, et ei vahi siin teiste meeste tagumikke või miks sa naeratasid nõnda lõbusalt sellele klienditeenindajale. Ja siis on Alejandro armukadedus. Alejandro armukadedus on midagi nii võimast ja nii õudsat, et kõik, mida sa teed..võib olla petmine. Näiteks üks kord me tülitsesime ja ma olin nii kontrolli kaotamas, et ma mõtlesin, et ma virutan talle, kui ma kohe kodust jalga ei lase. Võtsin oma asjad ja läksin jooksma ja pingeid maandama. Ja mida Alejandro arvas sellest? Alejandro arvas, et ma läksin petma teda 😀 Ma reaalselt saatsin talle metsast video, kus ei olnud mitte kedagi ja ta oli VEENDUNUD, et ma olen seal mõne mehega. Keset männimetsa 😀 Ma veel kukkusin rämedalt seal metsas ja ta väitis, et tema jaoks on see kõik väga veider, sest ma ju kunagi ütlesi talle, et ma mitte kunagi ei kuku 😀 No ja siis üks teine kord. Mu naaber kutsus mind matkama. Et tal külaline (abielus, lastega), kellel on rendiauto ja hea võimalus minna. Kutsusin Alejandrot ka, aga ta ei tahtnud tulla. Ma siis mõtlesin, et lähen üksi. Vahetasin kiirelt riided ja hakkasin ripsmeid värvima, kui ta korraga teatas, et ma lähen raudselt selle külalisega sinna metsa seksima 😀 Sest noh. Ma ei tea. Tema maailmas jube loogiline. Need on kaks kõige absurdsemat näidet Alejandro piiritust armukadedusest. Igapäevane kontroll iga helina peale oli tavapärane. Kes sulle kirjutas. Mida ta tahtis. Näita mulle! Seda pole selle kõige kõrval vist mõtet mainidagi, kuidas ta mu telefonis mitu korda sobras 😀
Siis, kui ma jooksu panin, et talle mitte virutada :D
Siis, kui ma jooksu panin, et talle mitte virutada 😀
Ütle, kui sa petad mind. Ütle kohe! ALOOO! :D
Ütle, kui sa petad mind. Ütle kohe! ALOOO! 😀
Lühikese sütikuga mees oli :D 15 minuti ei vastanud ja juba oli meil probleem :D
Lühikese sütikuga mees oli 😀 15 minuti ei vastanud ja juba oli meil probleem 😀
  • Ma kohe tulen” probleem. No mul oli ka probeem. Nimelt selles, et Alejandro KOGU AEG hilines. Ja selline 15-20 mintsa on minu jaoks väga ok. Alejandro hilinemine oli aga isegi Hispaania mõistes väga jõhker. Kui Alejandro pidi kell 4 tulema, siis ta tuli kell 9. Kui Alejandro pidi kell 6 tulema, siis ta tuli kell 2 öösel. Vahel ta oli minu juures ning ütles, et läheb saab sõbraga korra kokku ja tuleb maksimaalselt tunni jooksul tagasi ning tuli hoopis hommikul 😀 Ja ta kunagi ei helistanud. Mul oleks suht savi olnud, aga ta mitte ühtegi korda ei suutnud mulle teada anda, et ta jääb hiljaks või ei tule üldse. Tal oli ka üsna stamp vabandus selle jama peale. Mu aku sai tühjaks 😀 Mis siis, et ma elan kesklinnast 2 minuti kaugusel. No tule hüppa kiirelt läbi ja ütle. Aahh..ma ei tulnud selle peale. Terve see 6 kuud tal sai muudkui aku tühjaks ja ta ei tulnud selle peale, et mulle kiirelt ütlema tulla.
Seda juhtus KOGU AEG! 2 tundi oli veel väga lühike aeg
Seda juhtus KOGU AEG! 2 tundi oli veel väga lühike aeg
  • Ma enam nii ei tee” probleem. Juba suhte alguses ma ütlesin Alejandrole, et mul kanepist üsna savi, aga kokaiiniga on meil probleem. Ja ta justkui leppis sellega ja väitis ise ka, et ta tahab parem inimene olla. Vaatamata sellele vedas ta mind enda sõbranna juurde, kus esimese tunniga telliti laar kokaiini, mis siis kamba peale sisse tõmmati. Kas Alejandrot kottis, kui ma ütlesin, et ma ei taha näha, kuidas ta mingit sitta endale ninna tõmbab? Muidugi mitte! Pärast viiendat kokaiinitriipu taheti uue laari järele minna. Ma tõusin püsti ja hakkasin koju minema. Alejandro tuli ka. Ja oli hiljem pahane, et jälle mulle ta sõbrad ei meeldi 😀
  • Täitsa lõpp, kui sitt mees” probleem. See lugu juhtus samal ajal, kui mu eks siin oli ja ta ennast kiilakaks pügas. Nimelt! Kui mu eks siin oli, siis ma jäin väga haigeks. Lausa nii haigeks, et ma ei suutnud mitu ööd magada, sest mul olid lihtsalt nii suured valud ja kõrge palavik. Alejandro muidugi külvas mind üle sõnumitega. Teate küll. Miks sa ei vasta, kas sa magad üksi, kus sa oled…blabla. Same old shit. Ma korduvalt vastasin talle, et ma olen suremas ja ma ei suuda tema jamadega tegeleda. Kas ta uskus mind? Loomulikult mitte. Kui mu eks ära läks, siis otsustasid mu sõbrannad, et ma pean haiglasse minema. Helistasin siis Alejandrole ja ütlesin, et ma olen valude kätte suremas ja mul on vaja, et ta minuga haiglasse tuleks. No mis te nüüd arvate, kas ta tuli? EI TULNUD! Ja põhjendusi oli tal miljon. Mul on kruiisilaeva pealt sõber külas ja ma näitan talle linna. Ma olen liiga kaugel. Ma olen pesus. Ma ei jõuaks nagunii õigeks ajaks. Ma olen immigrant, ma ei saa haiglasse tulla, mul ei ole pabereid. Oota! Sina oled suremas või mina? Igatahes. Ta ei tulnud. Ma läksin sõbrannaga siis ja ta ei tulnud ka vaatama mind. Sest. Ta pidi ju endiselt kruiisilaeva sõbrantsile linna näitama ja noh..ta ei teadnud, kus ma olen ja kuhu ta minema peab ja tal ei ole ju pabereid 😀 Täitsa pekkis, et ma teda siis maha ei jätnud 😀 

FullSizeRender 17

Siis, kui ma neerupõletikus olin. Nii mures minu pärast, onju :D
Siis, kui ma neerupõletikus olin. Nii mures minu pärast, onju 😀
  • Sina mind ei tohi petta, aga ma sind tohin” probleem. Tegelikult see jama tuli KUID hiljem välja. Nimelt oli Alejandro detsembri alguses Malagasse kutsunud enda ühe paljudest “sõbrannadest”. Ühe prantslanna, kellega ta siin samas Malagas tuttavaks sai. Kas mina teadsin, et see kena tütarlaps siin on? Ei teadnud. Alejandro otsustas täpselt sama päeva hommikul, kui see prantslanna siia tuli, minuga tülli minna. Kohe korralikult. See andis talle hea akna 3-4 päeva hoopis teise naisega ringi joosta. Kas pole mitte suurepärane 😀 Kohe nii võimekas mees, et magas kahe naisega korraga. Seoses selle sama prantslannaga tuleb mul siia blogisse veel üks tore postitus 😀 Mis on peaaegu sama põnev, kui see siin 😀
See on üks mu LEMMIKUID! Selle ta saatis mulle päev pärast seda, kui see prantslanna ära läks :D
See on üks mu LEMMIKUID! Selle ta saatis mulle päev pärast seda, kui see prantslanna ära läks 😀
Paneme selle ka siia ekstra. Ma olin postkontoris ja proovisin elu eest pakki saata :D
Paneme selle ka siia ekstra. Ma olin postkontoris ja proovisin elu eest pakki saata 😀

No ma võin jätkata mõnda aega, aga saite vast pildi kätte. Sinna vahele jääb veel palju palju lugusid. Kuidas ma ta välja viskasin ja kuidas ma ta uuesti välja viskasin. Kuidas ma ta käest renti küsisin ja kuidas ta väitis, et ta ju ostab vahel süüa ja magab minuga ja kas sellest siis ei piisa. Nagu ma ütlesin. Neid lugusid on küll ja veel!

Aga kuidas see lugu siis lõpu leidis?

Lõppes täpselt nii, nagu üks korralik seebikas lõppema peab. Mina läksin jõuludeks Eestisse. Jah. See sama detsembrikuu, kui Alejandro prantslannaga mind pettis. Ja siis me olime nii ääri-veeri koos veel. Peaaegu pidevalt tülitsedes. Aga no lahku me ei olnud läinud. Ja mida Alejandro tegi?

Alejandrole pidi see sama prantslannast “sõbranna” aastavahetuseks külla tulema. Nii ta mulle ütles. Et sa ju läksid Eestisse ja ma olen üksi ja ta nii hea sõbranna mulle, et tuleb pakub enda seltskonda. Ma tean, et ma olin loll, et ma temaga varem lahku ei läinud, aga nii loll ma ei olnud, et ma oleks päriselt ka uskunud, et see prantslanna talle ainult oma seltskonda läheb pakkuma 😀 Aga see selleks!

Alejandroga kadus mul ühendus aastavahetusel juba keskpäeval. Ta saatis mulle mingi idiootse video, mis justkui soovis mulle ilusat aastavahetust, aga ei mingit kõne ega sõnumit. Kahtlane? Muidugi. Ühendust sain ma temaga alles järgmise päeva õhtul. Ehk siis 1. jaanuaril. Ja mida ta mulle ütles? No ikka seda, et tema korterikaaslane oli talle kallale läinud ning tal nina puruks löönud ja tal on nüüd hirm oma elu pärast ja seetõttu NAD (Alejandro ja prantslanna) otsustasid, et oleks parem, kui Alejandro riigist lahkuks. Koos. Ja KOHE! Ja aega ei ole raisata. 

Ta ei saa lahkuda kolme päeva pärast, kui mina tagasi olen. See peab juhtuma KOHE! Ja tal on nii kahju ja ta armastab mind ja blablabla. Ja nii ta läks 😀 Ma nutsin lausa kaks pisarat. Ja ma olin kuri ja pettunud ja segaduses. 

Aga samas olid kuidagi hea olla. Ma olin temast juba kuid tahtnud lahti saada, aga ma ei saanud sellega kuidagi hakkama. Ja nüüd ta oli läinud! 

Ta muidugi valetas mulle järgmisel kahel päeval veel ohtralt. Ta helistas mulle ainult keset ööd ning keeldus videokõnet tegemast. Ma ju tahtsin näha, kui läbi pekstud ta ikkagi on. Ainuke “tõend”, mis ma sain, oli pilt tema veristest ketsidest. Või noh. Seal oli üks tilk verd 😀 Ja prantslannaga ta ka mul rääkida ei lubanud väites, et ta on kõigest sellest nii traumeeritud, et ta tahab teda säästa. 

Tõend, et ta peksa sai. Ja et ta nina on puruks. Ja et ta elu on ohus :D
Tõend, et ta peksa sai. Ja et ta nina on puruks. Ja et ta elu on ohus 😀

Ma ei oskagi seda jama kuidagi kokku tõmmata. Miks ma teda ma ei jätnud? Kust mina pean teadma. Seda, et ma loll olin, seda ma juba tean. Kõik sõbrannad korrutasid mulle seda kuust kuusse. Seda korrutasid ka, et ma peaks ta maha jätma. Üks mu parimaid sõbrannasid ütles mulle juba enne, kui ta teda näinudki oli, et hoia Alejandrost eemale. Aga ma ei kuulanud ja noh…naiivne olin. Ma tean! Võite ka vabalt öelda, ma ei solvu 😀 Aga armastus on pime või midagi sellist. Ju siis ma ikka armastasin teda või miskit. Ja ma lootsin. Nii väga lootsin, et ta parandab ennast. Vahel parandas ka. Nädalaks või nii. See oli maksimaalne aeg, kui suutis mitte mingit jama üles keerata. Või oma armukadedust vaos hoida. Ma nüüd kerisin terve meie vestluse läbi ja ega seal muud ei olnudki, kui “Kus sa oled, mis sa teed, miks sa mu kõnedele ei vasta?” või siis “Amoor, amor, amor, te amo, amor, tu eres mi vida, amor” ja siis veel miljon korda amor amor amor. Alejandro on väga hea manipulaator ja veel parem valetaja. Ma olin terve see kuus kuud nii stressis kogu aeg. Elu jäi justkui seisma. Ei käinud ma trennis ega ka kusagil ennast arendamas. Kirjutada ka ei suutnud. Kui et tagasi kerite mu blogis, siis juulist detsembrini tuli mul vast maksimaalselt 3 postitust kuus. Aga noh! Mis seal ikka. Õppetund oli hea vähemalt! Oligi vaja pärast 10 aastat kestnud peaaegu ideaalset suhet maa peale tagasi tulla. 

Aga see lugu ei ole lõppenud tegelikult üldse siin. Tegelikult ma ei õppinud VEEL midagi! Järgmises postituses ma suudan ehk paremini selgeks teha, miks Alejandrot nii raske maha oli jätta ja milline inimene ta tegelikult on. Aga sellest juba järgmine kord. Aitab kah selleks korraks 😀

Eriti aktiivne olen ma Instagramis. Facebookis olen ka 🙂

4 kommentaari

  • A.

    Issssshand 😀 no tõsine Hispaania seebikas! Kuidas sa üldse kannatasid sellist hullust välja, tüüp täitsa sooda ja korralik valekott, uhhh.

  • jep

    Ära muretse. sellise “armastus on pime” olukorraga pole sa siin maailmas üksi…näiteks mina olen ka ehe näide 😀 selline armukadedus on haige aga narkomaanide puhul vägagi tavaline nähtus…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga