Minu Malaga

Esimene koolinädal läbi..ja ma olen elus!

Ma nii ootasin, et lapsed kooli tagasi läheks. Mitte sellepärast, et neist iga päev 5ks tunniks lahti saada..kuigi see on ka kindlasti üks üksikvanema rõõme 😀 Aga pigem sellepärast, et rutiini tagasi saada. Igal hommikul normaalsel ajal üles, lapsed kooli ja siis mõned tunnid tööd ja..kõlab hästi, onju!? Ma loomulikult ei arvestanud sellega, et lisaks koolile on mul ka salsa ja hispaania keel, uue korteri otsingud ja plaan olla see aasta sotsiaalsem. Seda kõike oli lõpuks..palju!

Esmaspäeva hommikul kell 9 üles (jah, ma istusin esimesed 10 minutit voodi serva peal ja mõtlesin tõsiselt oma elu üle järele). Avastasin, et mul ei ole ju midagi neile süüa teha. Tegin siis munaputru, mille nad minu üllatuseks isegi ära sõid. Peaaegu! Lapsed kooli.

Modellid :D
Modellid 😀

fullsizeoutput_faa

Kooooliiiii!
Kooooliiiii!

Kuna naabrite noorem laps pidi tund hiljem minema, siis käisime kiirelt kooki söömas ja kui lõpuks kõik lapsed koolis, siis ei olnud ju mahti koju minna…käisime hoopis kaltsukates, kus ma endale 10 euro eest nahast Converse ketsid sain. WIN!

Uued ketsid
Uued ketsid

No siis oli korraga kell juba nii palju, et pidi jälle lastele järele minema ja sealt edasi IKEA-sse, sest kuttidele meeldib sealne mängutuba ja no IKEA lihapallid ja kartulipuder on ka väärt, et see rongisõit ette võtta. Ahjaa…neljast lapsest kaks transformeerusid superkangelasteks 😀 Neil on üldse mingi hullus peal. Isegi Chris palus, et ma talle Flashi kostüümi telliks. 

Mul oli ka IKEA-s õnne! Hakkame nüüd prügi sorteerima.
Mul oli ka IKEA-s õnne! Hakkame nüüd prügi sorteerima.

Igatahes. Kus ma olen? Ahjaa. Esmaspäev ikka. Õhtuks koju ja salsa trenni. Üldjuhul läheks veel pärast trenni edasi salsa baari õpitut harjutama, aga no ei suutnud ühtegi sammu enam teha! 

Teisipäeva hommikul sama teema. Aga seekord kell 8 üles. Istusin 15 minutit voodi serval ja mõtlesin veel sügavamalt oma elu üle järele. Avastasin, et mul ei ole ju ikka kaerahelbeid ja söötsin lastele hoopis praemune sisse, mida nad enam nii hea meelega ei söönud 😀 Lapsed jälle kooli ja siis jooksuga hispaania keele tundi. Pidin eelmine õhtu vihiku ostma endale sinna…ei jõudnud. Õnneks üks hiinakas oli lahti ja olingi tutika vihiku ja pastaka võrra rikkam. Ja paari euro võrra vaesem. Mind oli pandud A1 grupist A2 gruppi, seega uus õpetaja. Latiino. Loomulikult just selline pikk, pruunide silmade ja lokkis juustega. Oeh. Kaks õpilast oli veel, kes mõlemad tundusid nii kuivad tükid, et isegi minu kõige paremate naljade peale nad isegi ei muiganud. Oeh!

Midagi ma tegin kindlasti veel. Muidugi. Korterit käisin vaatamas. Selle nimel ma lahkusin pool tundi varem hispaania keele tunnist. Ja mitte sellepärast, et ma pool tundi hiljem ei oleks jõudnud vaid sellepärast, et ma arvasin, et tund on läbi 😀 Ma juba teisipäevaks ei saanud maast ja ilmast enam midagi aru 😀 Koduteel püüdis mind mingi hispaania kutt kinni, kes rääkis, et ma olen ikka nõnda ilus ja et ta töötab kusagil Fuengirolas hotellis ja et palk on hea ja kas numbrit ka saaks. Ei andnud. 

Korter oli maailma kõige ilusam! Aga terrassi ei olnud. Ja basseini ei olnud. Mis siis, et meri oli sõna otseses mõttes kiviga vistata, aga basseini ei olnud 😀 No ja 4000 maksis ka 😀 Aga unistuste korter! Walk-in closet ja puha. Siiamaani nutan taga seda.

Lapsed koju, väike siesta ja kooliasju ostma. Meil õnneks saab kõik asjad ühest kohast osta- hiinakast! Kuigi Marju ütles, et seal liimipulgad ei tööta. Tal oli õigus 😀 Aga õnneks vihikud töötavad ja no pole hullu 😀 Siis koju, väike siesta ja mul mingil põhjusel oli ikka piisavalt energiat, et välja minna. Leppisime siis minu uue tuttavaga kokku, et lähme koos. Oleks ma teadnud, et ta tund aega hiljaks jääb, siis ma ei oleks koju magama jäänud. Ja oleks ma teadnud, et ma hommikul kell 4 koju jõuan, siis ma oleks ka minemata jätnud 😀 Aga oleks on parem, kui poleks ja nõnda ma lõpetasin Zeta Zeta klubis, kus oli parasjagu open-mic ja ma ei laulnud, aga tore oli ikka. 

Kojuu
Kojuu

Me oleme alles kolmapäevas! Hommikul ärgates ma enam ei mõelnud elu üle järele ja putru ikka ei olnud. Ma enam ei mäleta, mida ma lastele sisse söötsin. Helbeid äkki? Lapsed kooli ja hispaania keele tundi. Kohale jõudes selgus, et hispaania keele tund alles neljapäeval. Mõtlesin koju jalutades jälle elu üle järgi ja seda ka, et peaks märkmiku ostma 😀 Läksin koju magama. 

Lapsed koolist koju, poodi kaerahelbeid lõpuks ostma, koju tagasi ja koristama, sest mul oli kokku lepitud oma uue tuttava, et teeme tunnike muusikat. Terve korteri koristasin ära, aga ta ei tulnudki 😀 No mis seal ikka. Vähemalt oli korter korras, eks ole! Õhtul salsa ja siis kähku koju magama. Nii väsinud oli olla!

Neljapäeva hommikul üles. No endiselt kell 8! Juba oli kergem ärgata ja nüüd oli putru ka. Ja siis ma avastasin, et tegelikult mul ikkagi oli terve see aeg pakk kaerahelbeid olnud 😀 Hästi, Liis! 😀

Lapsed kooli, hispaania keele tund, koju tagasi, lastele järgi. Äkki ma käisin hoopis neljapäeval poes 😀 Kes seda enam mäletab. Aga pole oluline, eks ole! Igatahes see tund muusika tegemist sai siis hoopis tänasesse päeva planeeritud ja mis te arvate, kas ta jäi hiljaks? Muidugi ta jäi hiljaks! Ligi tund aega! Selleks hetkeks oli vast 40 minutit aega, aga ega sellest ka midagi suurt välja ei tulnud. Selgus, et ta ei oskagi nii hästi kitarri mängida nagu ta mulle eelnevalt justkui vihjas ja meie muusikamaitse ei klappinud ja kui ma talle ütlesin, et mul on nüüd plaanid ja ma väga viisakalt tal lahkuda palusin, siis ta ei olnud selle üle üldse õnnelik ning teatas, et kas ma ikka tean, kui kaugelt ta tuli! No ma ju ütlesin, et mul on õhtul plaanid. Raske on see sotsialiseerumine 😀 

Hommik hispaania keele tunnis
Hommik hispaania keele tunnis

Reede! Algus ikka sama 😀 Lapsed kooli, kella 12ks maja vaatama (mis oli suur pettumus), koju tagasi, lapsed koolist koju. Rutiin, noh! Selleks hetkeks tundus mulle, et laste esimesest koolipäevast on möödas umbes KUU aega. Ma olin nii omadega läbi! Mis muidugi ei tähenda seda, et esimest koolinädalat tähistada ei tuleks. Ikka tuli! Saime sõbrannadega kokku ja läksime välja salsat tantsima, kus ma mingi tüübiga natuke tantsisin ja kes mu numbrit küsis ja kellele ma lolli (veinise) peaga oma numbri andsin, sest ta ei tahtnud, et ma ära läheks, aga ma ju tahtsin minna ja noh…oleks võinud vale numbri anda 😀 Või üldse mitte midagi anda. Ja siis rokiklubisse. Ja siis Spektra. Ja siis 30+ klubi, kuhu mind sisse ei lastud, sest mul olid tennised. Ja siis umbes 5 kohta veel, mida ma enam hästi ei mäleta 😀 Aga kell 4 olin ma kodus ja hommikul ärgates avastasin, et ma ei olnud isegi riideid seljast võtnud. Oot! Mis hommikul. Kell 2 tegin ma oma silmakesed lahti 😀

Hommik Starbucksis
Hommik Starbucksis

Laupäeval oli pohmelli päev. Kuigi mul pohmelli ei olnud, siis väsimus ikkagi oli, seega vaatasime Marjuga terve päev Netflixi ja tellisime koju süüa, sest jõudu ei olnud ja tahtmist oli veel vähem. Seletasin kutile, kellele ma eelmine päev oma numbri andsin, et ma päriselt ka ei taha temaga kohtingule minna. Kas ma juba ütlesin, et sotsialiseerumine on raske? Lapsed olid päev otsa jooksus ning mängisid naabripoistega. Kord minu juures, siis Marju juures, siis esimese korruse naabripoisi juures ja siis jälle väljas. Esimese korruse naabripoisi ema oli veel nii vahva, et viis nad kõik neljakesi jäätist sööma. WIN!

IMG_2514
Seljankat ei müüda siin ju..seega riis ja tomatisupp! 😀

Ja nüüd jõuamegi pühapäeva, mis oli planeeritud chill tööpäev, aga millest tuli üks kõige dramaatilisemaid ja pingelisemaid päevi, mis mul üle väga pika aja on olnud. Kõik see teema on seotud minu kolumbia eksi ja tema endise/praeguse tüdruksõbaraga, aga see teema on nii pikk ja keeruline, et seda siin selgeks teha..uhh…no sellest ei tuleks siis postitus vaid novell. Aga mul olid närvid nii krussis, et me otsustasime Marjuga natuke välja minna ja mohhitosid juua, et äkki ikkagi õnnestub minu usk inimkonda taastada. Ei õnnestunud. Ju siis olid liiga lahjad mohhitod 😀 Aga jah! Tõmbame nüüd kriipsu alla sellele nädalale. Täna algab juba kõik otsast peale. Lapsed on koolis ja mul on esimest korda aega istuda kohvikus ja blogi kirjutada.

Oli alles nädal!

Eriti aktiivne olen ma Instagramis. Facebookis olen ka 🙂

4 kommentaari

  • Kiku

    Ma pole ennem tähele pannudki, et lapsed nii armsalt üks ema nägu ja teine isa nägu. Miks korterit vahetad?

    • Liisbett

      Hei! Põhjuseid üsna mitu. Esiteks on meil vaja vähemalt ühe tuba rohkem. Hetkel on korraldus selline, et iga kord, kui Kent külla tuleb, siis kolib üks laps teise lapse tuppa, et Kentil oleks ka olla kusagil. Teiseks tahaks valgust rohkem. Praegu on nii et umbes 2 kuud loojub päike lähedal asuva maja taha nii, et meie aknast kordagi sisse ei paista. Vaade võiks ka muidugi natukene parem olla. No näiteks, et näeks merd ka 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga