Liisbett reisib Määratlemata

Naxos. Kotihoid ja soe dušš vanatädikese enda kodus!

7. sept. 2018
fullsizeoutput_f17

Kui esimene öö telgis ilma padja ja madratsita möödus üllatavalt hästi, siis täna ei suutnud vaatamata mega suurele väsimusele magama jääda ja kui lõpuks suutsin, siis ärkasin iga paari tunni tagant. Esimene ärkamine oligi selline, et ma olin täiesti veendunud, et aeg on kark alla ajada, aga tegelikult oli alles pool 3. 

Kell viis oli äratus, et seitsmesele laevale jõuda. Ma ei mäletagi, kuna ma viimati nii vara üleval olin. Panime oma riietest tehtud madratsi kotti tagasi ning kottpimedas sai ka telk kokku pandud. Buss startis kell 6 ja huvilistele infoks, et maksis 3 eurot. Üldjuhul oli telgiplatsilt sadamasse 1.50, aga kui ma peaks hommikul kell 5 üles ärkama, siis ma küsiks ka rohkem pappi 😀

Kui me sadamasse jõudsime, siis laev juba ootas ning me ei hakanud kohvi ostmisega aega raiskama ning kimasime laevale. Saarele tulles olime suhteliselt viimased, kes laevale jõudsid ning kõik paremad kohad olid juba hõivatud. Seekord oli aga uni mega suur ning ma teist korda põranda peal enam magada ei tahtnud. Saimegi mega suurte diivanite peale. Anna-Liisa vajus kohe ära, mina läksin veel päikesetõusu vaatama. Loojangut olen ma oma reisil jooksul iga päev näinud, aga seda, et ma tõusu ajal üleval oleks, juhtub väga harva!

Seekord oli laev üsna pisike ning tugeva tuule tõttu oli seda korralikult tunda! Laev õõtsus nii tugevalt, et iga kord, kui ma üles ärkasin, siis oli vaja pisut jälle harjuda, et süda pahaks ei läheks. 

Laevasõit pidi kestma 6 tundi. Umbes 4 tundi suutsime vahelduva eduga maha magada, aga lõpuks sai nigel enesetunne magusat unest võitu ning me läksime hoopis laeva tekile merd vaatama. See oli ka viimane võimalus merd imetleda, sest viimane praamiots Naxoselt Ateenasse oli kottpimedas. 

Külm oli! :D Aga tekil vähemalt ei läinud süda pahaks.

Külm oli! 😀 Aga tekil vähemalt ei läinud süda pahaks.

Tekil kadus nigel enesetunne kohe ära. Mõtlesin hoopis, et lained võiksid veelgi võimsamad olla. Umbes poolteist tundi olimegi reelingu ääres. Hoidsime kinni ja vaatasime. Vaatasime merd, kaugenevaid ja lähenevaid saari ning otsisime merekilpkonni. Tegelikult otsisime alguses delfiine, aga kui hiiglama suur merekilpkonn meie lähedalt mööda ujus ja see oli nii imeline midagi sellist avamerel näha, siis otsisime hoopis neid edasi. Leidsime ka! Kaks pisikest ujus veel mööda. Delfiinid vedasid meid seekord alt.

fullsizeoutput_f08

fullsizeoutput_f09

Ma ei mäleta, et ma kunagi nii helesinist vett olen näinud!

Lõpuks oli kell juba kohe-kohe 1, aga Naxose saart polnud nähagi! Selleks hetkeks olid juba jalad seismisest väsinud, kõrvad tuulest väsinud ja ühtegi kilpkonna ka enam ei silmanud. Jäimegi ligi kaks tundi hiljaks. Laevasõidust oli nii kopp ees, et ma ütlesin Anna-Liisale, et kui me nüüd siit Naxoselt ka minema saame, siis ma hoian pool aastat merest eemale!

Kus see Naxos on?

Kus see Naxos on?

Igatahes! No mega hiljaks jäime. Ja meil oli juba õhtul plaan ära minna. Ja head plaani meil ka ei olnud, mida Naxosel teha, seega alustasime kõige tähtsamast…pagas hoidu! Üsna sadamal lähedal oli üks koht, aga sealt öeldi, et pagas mahub kenasti meie kõige väiksemasse kasti, aga meil on siin väga kallis…seega minge nurga taha ühe tädi juurde, kes teile super soodsa hinna teeb! Ok! 😀 Sellist asja pole küll varem kuulnud, et kliente oma konkurentide juurde saadetakse 😀

Otsisime siis selle “odava” koha üles. Pisike ligi 90ne aastane vanatädike seisis ukse peal ning juba asjatas kellegi kottidega. Me ei saanud alguses mitte midagi aru! See maja oli selle vanatädikese enda kodu! Nii köök, magamistuba kui ka trepp teisele korrusele oli kohvreid täis. Andsime ka oma kohvrid letti ning tädike küsis 10 eurot. Siis oli meil väike segaduse hetk, sest eelmises kohas oli 7 ju 😀 Aga ta seletas, et teine koht pannakse juba kell 9 kinni ja teil on vaja kotte hoida ju kella 11ni. Iseenesest mõistlik seletus ju 😀 Nii et sinna me oma kotid jätsime. Me tegelikult saime enam-vähem aru ka miks see onu oma kliendid ära saatis. See nii väike saar ju! Ju siis oli mingit pidi sugulane ja raha tuleb ikka oma perekonda jätta 😀

Pärast kohvreid ostsime kiirelt veel õhtused praamipiletid ära. Ja siis juba saarevõlusid vaatama. 

Portaal teise dimensiooni?

Portaal teise dimensiooni?

Vaade saare poole

Vaade saare poole

Väkk! :D Väkk väkk väkk!

Väkk! 😀 Väkk väkk väkk!

Kuna meil plaane ei olnud, siis otsustasime jälle väikese matka ette võtta ning Plaka randa jalutada. Algus oli päris paljutõotav. Naxos on turistide jaoks väga üles vuntsitud ja detailidega on palju vaeva nähtud. Ilus oli vaadata. Aga siis me avastasime, et me peame JÄLLE mööda autoteed kõndima, kus tegelikult ei ole kõndimiseks üldse ruumi ja kus kurvide juures on ikka natuke hirmus.

Siin veel oli natuke kõnniteed, varsti ei olnud sedagi!

Siin veel oli natuke kõnniteed, varsti ei olnud sedagi!

fullsizeoutput_f0e

Lõpuks tekkis võimalus autoteelt ära keerata. Nüüd kartsime ainult koeri, kes kusagil kaugustes haukusid 😀

Ja meil oli umbes 50 minutit sellist teed. Lisaks autodele oli ka põrgukuumus ilma ühegi varjulise kohata! Ma mässisin teksatagi endale pähe ja Anna-Liisa varjas end Naxose linnakaarti all. Kas sellest kasu ka oli, ma pole kindel, aga ära ta ei minestanud. Ju siis oli!

fullsizeoutput_f0f

Lõpuks jõudsime randa ja see oli loomulikult imeilus! Vesi oli kristallselge. Täpselt nagu paradiis. Kui keegi kunagi Naxosele satub, siis Plaka randa soovitan kindlasti külastada!

fullsizeoutput_f11

fullsizeoutput_f1d

fullsizeoutput_f13

fullsizeoutput_f14

fullsizeoutput_f15

Tagasi enam ei jalutanud! Hüppasime bussi peale ja igaks juhuks taaskord infoks, et buss võib vabalt tulla 10 minutit varem ja kui sa sel ajal peatuse lähedal ei ole, siis jääd lihtsalt järgmist bussi ootama 😀 

Sõitsime linna tagasi ning läksime sööma. Kõigepealt juba traditsiooniks saanud pool liitrit veini ja siis wrapid. Nii head pita saia ja grillitud kanalihaga wrapid! Siis juba kottidele järele, mis oli kõige veidram kogemus senise reisi jooksul 😀

Nii head!!

Nii hea!!!

Otsisime selle koha jälle üles. Juba tuttav tädike istus pisut eemal ning rääkis juttu. Andsin talle selle lipiku, millele ta midagi kreeka keeles kirjunud oli ning jäin ootama, mis edasi saab. Ta rehmas käega oma ukse poole ning ütles midagi, et kotid on seal, kus ma nad jätsin. Tänasin ning astusin suure hooga tagatuppa. Kotte enam ei olnud seal ning korraga teatas üks noormees voodist (jah, ma olin tema magamistoas kell 10 öösel oma kotte otsimas), et kotid on seal ukse juures 😀 Nii veider oli 😀 Nii veider, kuidas neil endal nii ükskõik on, kes sisse või välja marsib. Aga no pappi teenivad nad kindlasti korralikult. Kõik kohad olid kotte ja kohvreid täis. Magamistuba, köök ja trepp ülesse teisele korrusele…kullaauk!

Ja oligi aeg nii hiline, et läksime sadamasse praami ootama! Nii vara, kui võimalik, et esimestena peale saada. Ikka selleks, et me põrandal ei peaks magama. Aga see, kuhu me lõpuks magama saime…no see oli küll üllatus! 😀 Loe homme edasi.

Infoks:

Praamipilet Miloselt Naxosele- 17.50€

Praamipilet Naxoselt Ateenasse- 36€

Bussipilet Naxosel- 2€

Pakihoid vanatädi juures- 4 kotti, 10 eurot

Eriti aktiivne olen ma Instagramis. Facebookis olen ka 🙂

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply