Liisbett reisib

Akropol. Tasub 20 eurot välja käia?

1. sept. 2018
fullsizeoutput_dac

Uut hommikut alustasime planeerimisega. Või noh. Planeerisime, et lähme kusagile süüa ostma ning seejärel otsime mõne kauni koha, kus siis edasi planeerida 😀 Me vähemalt lootsime, et leiame mõne kena koha! 

Uksest välja astudes lendas meile 35 kraadine kuumusepahvakas vasta vahtimist ning kogu agarus hakkas kiirelt kahanema. Eestis oli ka tegelikult kuum, aga see oli hoopis midagi muud. Selline lämmatav palavus. Esimene pilk Ateena tänavatele oli ikka sama nukker nagu eile. Aga vähemalt ilma prostituutide ja purjus meesteta. Hakkasime astuma ja lootsime, et ehk oleme lihtsalt vales piirkonnas ja küll varsti leiame ka sellise piirkonna, mis ahhetama paneb. 

Hakkasime siis jalutama. Maha põlenud majad. Kõrged koledad kivimajad. Räpased tänavad. Kodutud koerad. Kinni löödud aknad ja uksed. Pikad tänavad, kus mõned üksikud ettevõtted olid ellu jäänud. Mujal olid vaid sildid kunagisest tegevusest alles jäänud. Kurb..

Leidsime lõpuks ühe toidupoe ning ostetud kraamiga läksime lähedal asuvasse parki. Mõtlesime, et seal puude vahel on kindlasti ilus. No ei olnud. Tegelikult ei tahaks üldse nii palju vinguda, aga vaatepilt oli tõesti nukker. Hoolitsemata. Aga mitte selline ilus metsik. Lihtsalt inetu park, mille keskel veel inetum loomapark, mis võiks üldse seal olemata olla. Leidsime ühe pisikese tiigikese, kus tuvikarja keskel oma söögi ära sõime. Planeerimisest ei tulnud suurt midagi välja. Otsustasime lihtsalt, et enam niisama ringi ei jookse vaid lähme kindla peale välja ja käime Akropolis ära.

Luigetiik

Luigetiik. Kõige ilusam pilt, mis mul teha õnnestus 😀

 Vanalinna poole jalutades märkasime suuremat rahvamassi ning mõtlesime, et astume ka pisut lähemale. Äkki on midagi põnevat toimumas. Oligi! Vahetuse vahetus. Need valvurid olid nii vahvalt riides, et kohe kiskus muigama. Lihtsalt vaadake neid tutiga susse. Ja punaseid mütsikesi. Ja neid sukapükse. Ja kust ma saaksin endale sellist kleidikest? Nii vinge ju!?

Sealt edasi liikusime vanalinna poole. Hetkega oli tunne, et oleme hoopis kusagile teise linna sattunud! Kõik need pisikesed söögikohad, värvilised toolid ja rõõmsameelsed inimesed! Meel läks endal ka kohe paremaks, kui nii palju toredat enda ümber näed.

fullsizeoutput_d9ffullsizeoutput_da1

Kaugelt on Ateena päris kenake ju 🙂

fullsizeoutput_da3

Ja siis tuli Akropolis! Lõpuks ometi need sambad, mida ma nii väga oodanud olin. Jess! Järjekord tundus sellise kuuma käes liiga pikk olevat, aga sambad noh! Ma olin valmis vabalt selle 30 minutit kõrbema, et sinna mäe otsa pääseda.

Järjekord ja +35 kraadi

Järjekord ja +35 kraadi

Õnneks liikus saba üsna kiirelt edasi ning kui ma ei eksi, siis kõik 5 kassat olid lahti. Sisse pääsemiseks tuli välja käia 20 eurot.

IMG_0406

Kui maksta 10 eurot rohkem, siis sai vist enamus vanalinna ümbruses asuvate vaatamisväärsustele ligi (vaata lisainfot SIIT) ehk siis kel aega rohkem..kindlasti tasub see raha välja käia. 

Ma väga arhitektuuri kirjeldada ei oska. Ega enda emotsiooni seal mäe otsas. Ma rohkem looduse laps 😀 Aga no kõik hooned olid väga vinged 😀 Vaadake parem ise piltide pealt. Paljud ütlevad, et kuna Akropoli näeb kaugelt mäe otsast ka, siis pole vaja üldse sinna kohale ronida, järjekorras oodata ja 20 eurot selle lõbu eest välja käia. Mõnes mõttes ma olen nõus. Näeb tõesti kaugelt ka. Seal samas kõrval on mägi, mille otsa ronides näed ka ära, mis seal koha peal on. Aga samas on ikka elamus seal samas mõnekümne meetri kaugusel seista. Siis näed palju rohkem detaile ning saad iga külje pealt vaadata. Aga eks iga ühe enda otsustada 🙂 Mul on hea meel, et me ikka otsustasime minna! Aga kuum oli. NII KUUM! Õnneks on üleval üsna mitu kohta, kus oma veepudeleid täita, aga kui teil plaanis minna…mütsid pähe ja veepudelid kaasa 😀

IMG_0459

IMG_0536

Kell 8 pandi Acropolis kinni ning me läksime kõrval asuva mäe otsa päikeseloojangut vaatama, kus üks kutt hakkas rääkima sellest, kuidas ta üldse ei tahaks inglise keeles rääkida, sest see on niiiiii igav tema jaoks ja kuidas ta üldse ei tahaks Kreekas olla vaid ta tahaks olla Egiptuses ja rääkida araabia keeles või hoopis Hiinas rääkida hiina keeles.

Kui päikeseloojang vaadatud, siis pakkus ta välja, et juhatab meid väga heasse söögikohta, kuid ei leidnud seda ülesse ning hakkas vaikselt vihjama, kui väsinud ta on. Saatsime ta viisakalt teele ning arutasime omavahel, et ju siis ei tahtnud inglise keeles rohkem rääkida.

fullsizeoutput_db2

Leidsime omal jõul siis restorani, kus oli tõesti imeliselt hea toit! Ja atmosfäär. Ja inimesed. Ohh! Kreekas on lihtsalt nii sõbralikud inimesed!

fullsizeoutput_db3

Ja siis koju! Jalad juba tulitasid ning tunnike jalutuskäiku oli ees! Õnneks seekord prostituute ei näinud.

Eriti aktiivne olen ma Instagramis. Facebookis olen ka 🙂

You Might Also Like

4 Comments

  • Reply Kristiina 1. sept. 2018 at 03:54

    Kas Hispaanias pole 30 sooja siis nii palav?

    • Reply Liisbett 1. sept. 2018 at 06:54

      On! 😀 Siin on palju kuumem 😀

  • Reply norija 3. sept. 2018 at 02:44

    Arhitektuur kirjutatakse t-tähega keskel

    • Reply Liisbett 3. sept. 2018 at 03:28

      Aaah! Oleks ikka pidanud “maju” kirjutama 😀 Aga aitäh! 🙂

    Leave a Reply