Liisbett reisib

Liisbett reisib- Marseille, kuues päev

17. juuni 2018
fullsizeoutput_475

Kuna mulle kukkus sülle veel mõned päevad Marseille’s, siis LOOMULIKULT ma pidin Calanques rahvusparki tagasi minema. Kuhu veel? Ma olen hingelt looduslaps! Ma armastan mägesid ja metsa ning seal oli mõlemat korraga! Ja kuna ma eelmine kord olin ainult ranna lähedal ning mägedesse ei jõudnudki, siis seekord otsustasin, et võtan korraliku matka ette!

Rada ise oli üsna lihtne. Vähemalt alguses. Väga korralikult märgistatud (ja nelja erineva värviga). Ma esialgu järgnesin teistele matkajatele ja hiljem valisin punase raja, mis viis rannikule lähemale. 

Neid kivihunnikuid oli ka omajagu raja peal. Olen kuulnud, et kui paned ühe kivi sinna juurde ja see maha ei kuku, siis tuled kunagi tulevikus tagasi. Samas olen ma ka kuulnud, et need on selleks, et rada märgistada. Ja ka seda, et noh...kui keegi juba pani kivi, siis ma pean ka kivi panema :D

Neid kivihunnikuid oli ka omajagu raja peal. Olen kuulnud, et kui paned ühe kivi sinna juurde ja see maha ei kuku, siis tuled kunagi tulevikus tagasi. Samas olen ma ka kuulnud, et need on selleks, et rada märgistada. Ja ka seda, et noh…kui keegi juba pani kivi, siis ma pean ka kivi panema 😀 Ma panin ka siis 😀

fullsizeoutput_469

Siin ma hakkasin juba allapoole tagasi minema. Ikka edasi, aga võtsin suuna alla! Nii kuum oli ja ma lootsin, et ÄKKI ma leian raja vee äärde. Sel hetkel avastasin ma ka seda, et ma olin kõik riided endale selga päevitanud 😀 Seega võtsin selle body seljast ära ja sidusin endale ümber rinnahoidjate. Et ma ikka veel “stiilsem” matkamutt oleks 😀 Nagu kilekotist veel vähe ei oleks olnud, eks ole 😀

Vesi oli seal samas, aga ligi ei pääsenud mitte kuidagi! Alla viisid ainult kõrged kaljuseinad või väga järsud rajad, mis ehk oleks isegi läbitavad olnud, aga mul hakkas vesi otsa saama ja ma olin täiesti üksi. Kui ma ennast teel alla vigastanud oleksin, siis poleks mul olnud võimalust isegi helistada, sest levi seal mägede vahel ei olnud. Seega võtsin suuna tagasi. Terve tee tegelikult lootsin, et äkki ma ei pea sama teed tagasi minema, aga mis seal ikka!

Vesi oli seal samas, aga ligi ei pääsenud mitte kuidagi! Alla viisid ainult kõrged kaljuseinad või väga järsud rajad, mis ehk oleks isegi läbitavad olnud, aga mul hakkas vesi otsa saama ja ma olin täiesti üksi. Kui ma ennast teel alla vigastanud oleksin, siis poleks mul olnud võimalust isegi helistada, sest levi seal mägede vahel ei olnud. Seega võtsin suuna tagasi. Terve tee tegelikult lootsin, et äkki ma ei pea sama teed tagasi minema, aga mis seal ikka!

Tee tagasi läks tegelikult meeletult kiirelt! Pooleldi jooksusammul sibasin tagasi alguspunkti. Kui ma lõpuks all tagasi olin, siis otsustasin, et käin ikka kiirelt vee ääres ka, sest ma nii väga tahtsin oma jalgu vette panna. Need olid sellest 4 tunnisest matkamisest omadega täiesti läbi! Seega keerasin juba tuttavale teele ning võtsin suuna vee poole! 25-30 minutit ja olin kohal. Paradiisis tagasi!

Sain jalad vette! Juhhuuu!

Sain jalad vette! Juhhuuu!

Ma olin seal vast maksimaalselt 30 minutit! Vesi oli otsas. Vein oli otsas. Söök oli otsas. Aeg koju minna!

Teel tagasi bussi peale.

Teel tagasi bussi peale.

Ja oligi aeg koju minna! Hüppasin bussi peale ja ülejäänud õhtu puhkasin kodus jalgu!

Leiad mind ka Facebookist ja Instagramist! 🙂

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply