Liisbett reisib

Liisbett reisib, Marseille, neljas päev

14. juuni 2018
IMG_1656

Enne Prantsusmaale minekut googeldasin ma eelkõige kahte asja: “Weather in Marseille” ja “What to do in Marseille”. Selle järgi sai plaan paika pandud, et kuhu minna ja mis päeval.

Ilmaprognoos lubas kolmapäevaks ja neljapäevaks vihma ja tormi, seega langes rahvuspargi külastus reisi viimasele päevale. Tegelikkuses oleks saanud ideaalselt minna ka kahel esimesel päevaöl, mis taaskord tõestab, et kõige parem viis ilma ennustada, on ikkagi hommikul aknast välja vaadata. Aga see selleks.

Reedene oli mul ainuke päev, mille ma korralikult ette valmistasin. Ma lugesin paari blogipostitust rahvuspargi kohta ning seega juba teadsin kuhu minna ja kuidas sinna kohale saab. Kõigepealt hüppasin hommikul poest läbi ning varusin piisavalt toitu ja vett, et ma keset ürgset loodust janu käes otsi ei annaks ning seejärel istusin Saint-Charles’is metroosse ning sõitsin Castellani peatuseni, kust ma jalutasin paarisaja meetri kaugusel asuvasse bussipeatusesse. Sealt edasi buss number 21ga otse Calanque rahvuspargi ette.

Sealt oli umbes kilomeeter jalutamist läbi metsa kuni lõpuks avanes selline vaatepilt:

Mäed! Juhhuuu!

Mäed! Juhhuuu!

Sealt edasi jalutasin ma vaateplatvormi juurde, kust taaskord avanesid lihtsalt nii imelised vaated!

Seejärel võtsin suuna alla mere poole. See, et seal toimub midagi väga lõbusat, kostus üles vaateplatvormile ja ma tahtsin sellest ka osa saada. Rada alla oli kohati natuke järsem, aga üldjuhul ikkagi üsna lai ja kergesti läbitav. 

Rada alla mere äärde

Rada alla mere äärde

Umbes pärast 20-30 minutilist jalutuskäiku olin kohal!

Siit kõik need kilked tulidki! Nii äge!

Siit kõik need kilked tulidki! Nii äge!

Kes võttis päikest, kes ujus, kes tegi kivide pealt vettehüppeid! Nagu paradiis!

Kes võttis päikest, kes ujus, kes tegi kivide pealt vettehüppeid! Paradiis!

Kuna mul ei olnud ujumisriideid, aga ma väga tahtsin vette minna, siis ma otsustasin, et ma otsin koha, kus oleks vähem inimesi. Läksin mööda rannajoont edasi. Ronisin üle kivide kord ülespoole ja siis jälle pisut alla tagasi kuni lõpuks leidsin ideaalse koha! Kõrged kaljud ümberringi ja kristallselge vesi. Ja ainult mõned üksikud inimesed ja needki kas täiesti alasti või siis pooleldi 😀 Seega ei olnud ka mul imelik rinnahoidjad kotti visata ja ujuma minna.

fullsizeoutput_459

fullsizeoutput_45d

fullsizeoutput_45c

Vesi oli nii mõnusalt jahutav ning seal vee peal hõljudes oli tunne lihtsalt nii imeline! Ümberringi kõrged kaljud ja mina lihtsalt hõljun selles kristallselges vees. Panin kõrvad vee alla ja kõik krabises ja krõbises ja korraga tekkis tunne, et elu on ikka nii ilus! Oleks vist igaveseks tahtnud sinna vette lamama jääda, aga mul läks natuke vett silma ja see hakkas nii jõhkralt kipitama, et ma kobisin välja 😀 

Ajapikku ilmus küll aina rohkem ja rohkem inimesi, aga ikkagi oli see koht piisavalt inimtühi, et endale oma “nurk” leida ning rahus päevitada. Päevitasin seal vast paar tundi enne, kui ma otsustasin tagasi minna.

Kui te kunagi juhuslikult Marseille’sse satute, siis kindlasti soovitan sinna minna! Ainult positiivsed mälestused ja elamused on minul sellest kohast. Kui teile matkarajad ei meeldi, siis ei ole ka hullu, sest rada on tõesti väga kergesti läbitav. Nägin seal 5-6 aastaseid lapsi, kes samuti kenasti hakkama said, seega ei tasu muretseda. See 25-30 minutit jalutuskäiku on seda kõike väärt! Kindlasti tasuks vett ja süüa kaasa võtta, sest kui juba kohal, siis ei taha kuidagi lahkuda! Mina tahaks juba tagasi!

Leiad mind ka Instagramist ja Facebookist

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply