Liisbett reisib

Liisbett reisib- Marseille, teine päev

Hommikul kell 10 oli mu uni läinud! Mis loomulikult ei tähendanud mitte teps, et ma väsinud ei oleks olnud. Olin! Mega väsinud. Aga edasi magada ka ei suutnud.

Korter, mille ma AirBnB kaudu rentisin oli kordades mõnusam, kui piltide pealt paistis. Pisike, aga hubane. Kõik eluks vajalik oli olemas. Täpselt selline tunne tekkis, nagu oleks sõbranna juurde paariks päevaks kolinud. Vannitoas oli rohkelt erinevaid shampoone ja palsameid, sahtlid olid täis kõike eluks vajalikku- plaastrid, sidemed, tabletid. Elutoa kappides oli virnade viisi kaustikuid ja koolitarbeid. Köögis leidus samuti kõike alates makaronidest lõpetades suure valiku erinevate maitseainetega. Isegi külmkapis oli toitu. Mõndade jaoks oleks see ehk ebamugav, rendid puhkuseks korteri ja siis leiad külmikust mingi pooliku piima, aga mulle mingil põhjusel tekkis just kodune tunne. Ei olnud kõik nii kõhedust tekitavalt tühi.

Piirkond, kus see korter oli…see oli aga hoopis teist nägu. Kui korteris oli üsna kodune olla, siis tänavatel jalutades just täpselt vastupidi. Kõikjal kõndisid vastu moslemid või siis mustanahalised (mitte, et mul midagi nende vastu oleks, oh ei!), aga korraga tundsin ma ennast nii võõrana. Esimest korda olin mina see, kes massi ei sulandu. Natuke hirmu tekitas ka see, et juba lennujaama bussipeatuses transporti oodates tuli minu juurde üks mees, kes ütles, et ma olen nii valge, et ma kindlasti ei tohi mitte kusagile öösel üksi minna. Täpselt sama ütles ka see mees, kes mind lennujaamast linna viis. Ja kui ikka mitmest kohast öeldakse, et ohtlik on, siis võtad asja tõsiselt.

Aga oli hommik, mitte öö, seega läksin ma jalutama ja kohvi otsima. Üsna sihitult. Leidsin ühe kohviku, jõin kohvi (ei olnud hea kohv, aga ma olen Malagas juba nii harjunud halva kohviga, seega kõik ok)  ja siis paar tundi lihtsalt kõndisin. Kõikjal oli näha kodutuid! Koos lastega ja ilma lasteta. Parkides, tänava äärtes treppidel, metroos, poodide eest. Absoluutselt igal pool. Lapsed küsivad tänaval raha. Sellised natuke justkui sihilikult ära määritud riietega ja hästi õnnetu näoga.

Linn ise meenutas mulle mingil põhjusel Eestit. Tallinnat äkki. Selline kivine. Aga kõvasti räpasem. Aga samas imeliselt pärnaõite järgi lõhnav.

Ilusaid asju nägin ka. Maju, kirikuid, skulptuure. Metroo kõrvalt avanes imeline vaade linna ja mägede poole. Mitmed turuplatsid tänavatel.

Mingi..kirik? :D
Mingi..kirik? 😀
Vaate Saint-Charles metroo kõrvalt
Vaate Saint-Charles metroo kõrvalt

Mingi hetk hakkasid aga jalad ära väsima ning ma otsustasin poest läbi hüpata, et pisut süüa osta ning ma leidsin RABARBERID! Ma Hispaanias just nukrutsesin, et ma jõuan Eestisse siis, kui rabarbereid enam ei ole ning nüüd sain neid hoopis Prantsusmaal. Juhhuu! Ei jäägi rabarberikook tänavu tegemata!

RABARBERIIIIID!
RABARBERIIIIID!

Hüppasin metroo peale (pilet 1.80) ning sõitsin koju tagasi. Rabarberikooki tegema loomulikult 😀

Õhtu poole käisin veel linnas jalutamas. Mis siis, et väsinud oli olla. Mõtlesin, et jõuan paar planeeritud vaatamisväärsust üle kaeda enne, kui pimedaks läheb. Pilte õhtusest jalutuskäigust:

fullsizeoutput_3d9

fullsizeoutput_3d4

fullsizeoutput_3d8

fullsizeoutput_3d7

fullsizeoutput_3d5

Üleüldiselt oli ikkagi üsna väsinud olla. Aga kusagil sai käidud ja midagi nähtud! Seega kõik ok! Enne südaööd olin juba kodus teki alla ja magasin!

Jälgi mind ka Facebookis ning Instagramis 🙂

2 kommentaari

  • Siberi Rahaboss

    Huvitav, et kui sul midagi mustanahaliste või moslemite vastu pole, siis mis neist ikka karta.

    Kurb tõsiasi on aga see, et nemad just Marseille ohtlikuks teinud ongi ja just nemad on need, kelle pärast on sul üksinda pimedas ohtlik jalutada. Suure tõenäosusega langed ikka nende ohvriks, mitte põlise prantslase. Marseille ei olnud varem ohtlik, nemad on selle ohtlikuks teinud. Kahju, aga tõsi. Marseille on imeline, aga oma jalga sinna enam tõsta ei soovi.

    • Liisbett

      Loomulikult mul pole nende vastu midagi! Kõik moslemid ei ole terroristid ja kõik mustanahalised ei ole kriminaalid. Kindlasti on ka prantslasi, kes on taskuvargad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga