Elu Määratlemata

Küll sul varsti beebiisu jälle peale tuleb!

3. mai 2018
the-look-on-3f97bl

No andke asu, noh!

Teate küll seda probleemi, et kui naine hakkab 30 saama ja tal ikka lapsi ei ole ning ta neid kunagi saada ei soovi, siis leidub tema ümber perekonnaliikmeid, sõpru, töökaaslasi ja suvalisi inimesi tänavalt, kes aina õndsa pilguga otsa vaatavad, käest kinni võtavad ja leebel häälel ütlevad, et küll sa kunagi enda meelt muudad! See on EMAINSTINKT! Ja sa lihtsalt surud ta alla. Ja praegu on see hääleke ehk õige õrnake, siis varsti see lausa karjub su kõrvus, et BEEEBIIIID! Ja vahet ei ole, kui palju sa seletad, et sa tõesti ei ole kunagi valmis emaks saama ja see ei ole sinu jaoks, siis ausalt..kedagi ei huvita, sest kõik teised teavad ju paremini, et tuleks ikka ära teha, sest muidu sa kunagi tulevikus nutad kibedaid pisaraid, sest lapsi ei ole ju!

Ma olen nõus, et maa tuleks täita lastega. Aga las need täidavad, kes neid ka soovivad.

Mina 17 aastaselt oli kindel, et ma kunagi lapsi ei taha! Aga ma olin 17, mitte 30 ja mida sa ka nii noorelt tead, eks ole! Tuli elu esimene suur armastus ja sellega kaasnes ka soov lapsi saada. Väga väga noorelt! Esimene laps sündis siis, kui ma olin äsja 19 saanud ja teine aasta hiljem. Ja ma tõesti soovisin neid kahte last! Mõlemad olid planeeritud ja oodatud.

Aga kallid inimesed! Ma olen nüüd põhimõtteliselt täpselt samas olukorras, kus need, kes ei taha kunagi lapsi saada.

Sest ma enam tõesti mitte kunagi ei taha lapsi saada! Ma juba sain kaks tükki! Aga nagu selgub, siis LIIGA noorelt ja nüüd mul on ju varsti aeg uus ring teha.

Kõige tüüpilisemad asjad, mis mulle öeldakse:

  • Sa olid nii noor, kui sa esimesed lapsed said. Varsti nad kasvavad suureks ja küll siis uuesti isu peale tuleb. Vaatad neid pisikesi beebisid ja nutad nunnuduse pisaraid! Kõikidel naistel on nii, kes noorelt emaks said. See on meie sisse kodeeritud! See vajadus kellegi eest hoolt kanda ja kui su esimesed lapsed sind enam nii palju ei vaja, siis vorbid kaks tükki juurde!

Olingi noor! Ja nüüd ma olen endiselt noor ja võin lõpuks ometi elu nautida ilma, et ma 8 korda öösel peaks üles ärkama või iga oma vaba hetke lastega veetma! Ärge saage valesti aru! Ma oma kahte last armastan maailma lõppu ja tagasi ning ma NAUTISIN aega, kui nad olid pisikesed abitud beebid sajaga! Aga alustada kõike otsast peale, sest beebid on nunnud? No thank you! Ma ei taha enam kunagi rase olla! Kui ma olin noor, siis mu keha sai päris edukalt kahe järjestikuse rasedusega hakkama ning tõmbas vähem kui poole aastaga esialgsesse seisu tagasi. Ma kahtlen, et nüüd samamoodi läheks! Ja ma ausalt ei taha oma ellu enam ühtegi pakki mähkmeid ega ühtegi purki beebipüreed! Nähtud, tehtud!

  • Sul on ju kaks poissi! Kindlasti tahad ühte tüdrukut ka!

Ei taha! Ma nii rahul selle meestekarjaga! Poisid on ägedad, hoolivad ja kaitsvad. Ja ma ei tunne, et ma oleks nüüd millestki ilma jäänud, sest ma ei ole saanud patse teha või last sitsidesse ja satsidesse riietada. Ma kunagi unistasin poisist ja tüdrukust. Aga siis tulid mõlemad poisid ja mida vanemaks nad kasvasid, seda enam ma mõistsin, et ma olen just selline ema, kes poistega hästi hakkama saab. Ja noorem poeg oli mõnda aega üsna vaimustuses roosast värvist. Ja neil olid mõlemal mõnda aega nii pikad juuksed, et ma sain neile pisikesi patse teha (mis siis, et nad vihkasid mind pärast mõnda aega 😀 ). Ja nad on sellised, et vahel kammivad mu juukseid ja Kenneth just eile värvis mu silmalaud kenasti kollaseks. Seega miks neid tüdrukuid nüüd vaja oligi?

  • Sa oled nüüd vaba ja vallaline! Varsti tuleb su ellu uus mees, kes tahab lapsi saada ja küll sul uuesti see perepunumise isu peale tuleb.

Khmmm! Kellegi teise pärast ma kindlasti lapsi saama ei hakka. Ma olen teadlik, et mõni suhe võib sellepärast ka katki minna. Aga ma olen meestega aus. Ma ütlen neile kohe alguses, et mul on kaks last juba olemas ning ma enam ei taha seda teekonda uuesti ette võtta. Lihtsalt armastusest mehe vastu ma kindlasti uuesti aastateks koduseks jääda ei kavatse.

Kindlasti on veel midagi! Aga neid kolme on mulle kõige rohkem öeldud.

Ma tavaliselt võtan asja üsna rahulikult ja teatan, et ma parem võtan siis endale koera, kui tõesti tuleb vajadus kellegi eest nii väga hoolitseda. Aga mul on see tee läbi käidud. Ma täitsin seda maailma lastega. Lausa kaks tükki tõin siia ilma ja need kaks tükki on nii ägedad! Aga nüüd tahaks natuke endale elada.

Ja ükskõik, kui nunnu see versioon näiteks eestlase ja hispaanlase ühisest lapsest ka ei oleks…

Ma tõesti rohkem ei taha! Ma parem lähen reisin ümber maailma, kui need kaks suureks kasvatatud 😀

Kas kellelgi veel sama olukord? Mis teile öeldud on?

Et mitte magada maha järgmist postitust, liitu minu blogi facebooki lehe fännidega!

You Might Also Like

2 Comments

  • Reply Marit 3. mai 2018 at 11:52

    See on huvitav jah, kuidas see on kuidagi nii teiste asi.
    Ja isegi kui muudad meelt, ikka ei ole see mitte kellegi teise asi.
    Kuigi eks norimise mõttes on seda ikka teemaks olnud nii üht kui teistpidi.

    • Reply Liisbett 3. mai 2018 at 12:43

      Eks ole! Laske elada, eks ole! 😀 Las iga inimene otsustab ise, kuidas ta oma elu elada tahab! Aga no teised kõik teavad ju ikka, mis parem on 😀

    Leave a Reply