hispaania

Suhetest eksiga ja sissetulekutest

7. apr. 2018
Räägime-5

Räägime siis sellest, mida paljud küsinud on. Kuidas ma siin Hispaanias nö. “üksikvanemana” ära elan. Ja kas ma ikka olen üldse üksikvanem ja kuidas on mu suhted eksiga.

Eksidest on tegelikult üldse “fun” rääkida. Neid on ju nii palju erinevaid. Mul endal on taskus kaks kogemust, millest avalikult olen ainult ühest rääkinud. Teine oli selline kuus kuud kestev suhe, mis meenutas rohkem mõnda Ladina-Ameerika seebiooperit. Kui suhe lõppes, siis ma tõesõna mõtlesin, et kas see on nüüd päris elu, sest enam dramaatilisemaks ei saa asi lihtsalt minna. No enam vähem midagi sellist, et “ma armastan sind igavesti, aga ma lihtsalt pean lahkuma nüüd ja kohe, sest muidu juhtub midagi kohutavat”. Aga see selleks..

Nagu ma ütlesin, siis ekside tüüpe on meeletult palju!

Näiteks vihased eksid. Need on need, kelle sina ise maha jätsid ja kes selleks kohe üldse mentaalselt valmis ei olnud. Nad saadavad sulle vihaseid sõnumeid ja lasevad lendu kuulujutte, mis jätavad sinust mulje, kui kõige halvemast inimesest maailmas. Veel hullem, kui sul oli nendega ühiseid lapsi, siis tihtipeale kasutavad nad neid süütuid inimolevusi selleks, et sulle võimalikult palju sitta kaela visata ning su elu võimalikult keeruliseks teha. Seega peab aina kohtuuksi kulutama, sest niisama ei ole nad nõus sinuga kokkuleppeid tegema.

Siis on need, kes su elust igaveseks kaovad. Sul pole õrna aimugi, kas nad on üldse enam elavate kirjas, sest nad kustutavad su kõikidest sotsiaalmeedia platvormidelt ning väldivad igasuguseid kokkupuuteid sinuga. Nad võtavad suhtest kaasa sõbrad, kes oli nö. “tema omad”, et teil jumala eest enam midagi ühist siin elus ei oleks. Mõnes mõttes ehk üks lihtsamaid ekside tüüpe..

Sellele eelmisele tüübile on ka pisut teine vorm. Ehk siis, kui teil on ühised lapsed. Need on sellised, kes pärast suhte lõppu Soome pagevad ning kogu oma sissetuleku sulas välja võtavad, et jumala eest midagi maksma ei peaks. Sellised ilmutavad end tavaliselt kord aastas, et lastega midagi ette võtta ning tõestada, et nad on ikka aasta isad või emad. Ostavad riideid, viivad välja sööma, kinno..kingivad jõuludeks kalleid vidinaid. Aga muul ajal pole neid olemas ning lootus nende käest mingit toetust saada jääb üldjuhul..lootuseks. 

Siis on need..friends with benefits..Ehk siis te olete küll lahku läinud, aga olete ikkagi sõbrad edasi. Ja vahel joote rohkem, kui pokaali veini ja lõpetate voodis. Ja vahel juhtub, et sõprusest saab jälle armastus, aga paari kuu pärast saate ikka ära, et ei sobi kokku. No igatahes selline veniv suhte lõpp, mis ei ole kummalegi poolele kasulik. 

Siis on need, kes on tõsiselt ohtlikud. Mõnes mõttes sarnased vihastele eksidele, aga erinevus on selles, et nad ei taha sind mitte ainult ebamugavatesse olukordadesse panna, vaid su elu põrguks teha. Nad kasutavad ohtralt vaimset vägivalda ning ähvardavad mille iganesega, et sulle tekitada muljet, et su elu on ohus ja et sa tegid nende maha jätmisega suure vea.

No ja see jada võib siin veel üsna pikalt edasi minna. Erinevad kombinatsioonid erinevatest tüüpidest jne jne. Kirjutage kommentaaridesse oma kogemustest..millised teie eksid on?

Kentiga on mul õnneks ainult väga hea kogemus. Ta oli super elukaaslasena ja ka nüüd..eksina.

Kui me lahku läksime, siis mõnda aega me väga palju ei suhelnud. Temal olid kiired ajad ja mul oli vaja pisut aega järele mõtlemiseks ja olukorraga leppimiseks.

Mõne kuu möödudes hakkasime jälle suhtlema ning seda rohkem, kui viimase aasta jooksul veel koos olles. Ju siis toimib niipidi meie suhe rohkem. Ma võin öelda, et praeguseks on Kent üks minu parimaid sõpru ning kuna iganes mul on nõu vaja, siis ma helistan talle. Ta kuulab mind ja püüab aidata mul olukorda lahendada. Ja uskuge või mitte, aga ta tegi seda ka siis, kui mul oma eelmise eksiga rasked ajad olid 😀

Kui ta Malagasse tuleb, siis veedame selle aja koos..nö. perena. Käime koos väljas söömas, tegeleme lastega, käime õhtul tuttavatel külas. Ei ole nii, et kui Kent siia tuleb, siis ma tunnen ennast ebamugavalt ning pean kodust põgenema. Sellist tunnet ei ole algusest peale olnud. Ainult esimene kord oli pisut hirm..me läksime ju lahku põhimõtteliselt telefoni teel ning selleks hetkeks, kui ta siia tuli..ei olnud ma teda näinud rohkem, kui neli kuud. Aga kõik oli ok!  Ei olnud veider olla. Täpselt nagu hea sõber oleks külla tulnud. 

See hoolimine, mis meil oli suhtes olles..on püsima jäänud. Mina tahan, et tal läheks hästi ja vastupidi. Ta toetab ja motiveerib. Ma aeg-ajalt ikka helistan talle jälle mõne ideega, mis mul pähe on tulnud ning ta alati küsib, et kas see on see, mida ma TEGELIKULT teha tahan. See on põhiline, mida ta alati ütleb..et ta ei taha, et ma läheks tööle ettekandjaks, sest ta teab, et see ei teeks mind õnnelikuks. Ta tahab, et ma leiaks endale midagi, mida ma teeks kire ja armastusega ning ta on valmis mind aitama, kui ma midagi sellist leian. 

Ma ei teagi nüüd, mida veel lisada. Me ei tülitse ja ei vaidle. Meil ei ole teineteise vastu ühtegi negatiivset emotsiooni. See ei tähenda, et ma vahel üksi midagi läbi ei ela. Loomulikult on mul olnud hetki, kui ma tunnen, et ta võiks rohkem lastele helistada või rohkem siin koha peal olla. Loomulikult ma tunnen vahel, et mina sain lapsed enda õlule ning et vahel on raske ning tahaks teistmoodi. Aga ma ei ela neid emotsioone tema peal välja. Me räägime sellest ning saame nendest emotsioonidest rahumeelselt jagu. Ta mõistab ja saab aru, mis olukorras mina olen ning see on kõige tähtsam. Mõistmine!

Nüüd jõuame selleni, et kas ma ikkagi olen üksikvanem ning kuidas ma siin Hispaanias ära elan. 

Mõnes mõttes olen. Ma olen 95% aastast lastega üksi. Kent käib Malagas umbes kord kuus ja veedab siin 4-5 päeva. Näiteks viimati käis ta siin märtsi alguses ning nüüd peaks tulema kunagi aprilli keskpaigas paariks päevaks. Kas ma tunnen end üksikvanemana? See on juba pisut keerulisem küsimus. Mõnes mõttes jah! Ma vastutan 100% selle eest, et neil õpitud saaks, ma viin ja toon neid koolist, ma vastutan nende eest 24/7, mul ei ole kedagi, kes lastega tegeleks, kui mul on aega iseenda jaoks vaja, ma teen neile süüa ja panen nad magama..ehk siis kõik lastega seotud tegevused on minu õlul. Samas on Kent alati olemas. Kõik laste kasvatamisega seotud küsimustes on Kent telefonikõne kaugusel. Ta tunneb huvi ning tahab 100% laste elust osa saada. Kuigi ta füüsiliselt ei ole tihti siin, siis vaimselt on ta alati laste mõtetes olemas. 

Ja mis veel! Nüüd on see küsimus, et kuidas ma ära elan. Selles mõttes ei ole ma 100% üksikvanem, et rahaliselt Kent toetab nii lapsi kui ka mind! See sai juba alguses kokku lepitud, et Kent hakkab iga kuu raha saatma. Me ei pidanud selle jaoks kohtusse minema vaid asi omavahel kokku lepitud. Kent toetab ja toetab kindlasti rohkem, kui enamus laste isad seda teeksid. Seetõttu ei pea mina end ribadeks tõmbama, et lastel katus peakohal ning toit laual oleks. Seega siit ka vastus küsimusele, mida ma teie käest palju kuulnud olen..mida ma siin Hispaanias teen, et ära elada? Ütleme siis nii, et mul on vedanud ning ma ei pea hetkel selle jaoks midagi tegema. Mis ei tähenda, et ma midagi teha ei tahaks! Ikka tahan..ja kindlasti ka hakkan tegema. Ja kui ma selleni jõudnud olen, siis ma kindlasti jagan seda ka teiega! 

Kui teil on veel küsimusi seoses kõigega, mis täna kirja sai, siis küsige julgelt!

Et mitte magada maha järgmist postitust, liitu minu blogi facebooki lehe fännidega!

You Might Also Like

2 Comments

  • Reply Dina 8. apr. 2018 at 02:07

    Kui vana sa siis oled, et neid eksmehi sul nii meeletult palju on ja kuidas on võimalik eksmeeste suure koguse üle nii uhke olla? 😀

    • Reply Liisbett 9. apr. 2018 at 08:33

      Hahaa! 😀 28 olen. Laste isaga olin koos 10 aastat ja teine suhe kestis pool aastat. Seega koguseliselt ei saa millegagi uhkeldada 😀

    Leave a Reply