hispaania

Laste kodutööd ning düsleksia?

Küsimus suuremale ringile. Kui palju teil kulub oma päevast koos lapsega õppimisele?? Eriti, kui teil on neid rohkem, kui üks? 

Kenneth käib esimeses klassis ja Chris teises..ja meil kulub iga jumala koolipäev MINIMAALSELT poolteist tundi õppimisele. Üsna tihti juhtub nii, et me alustame usinalt õppimisega ja paar tundi hiljem ma avastan, et me ikka veel õpime..

Chrisiga on tegelikult lihtne. Ta sai Eestis väga hea põhja alla ning Hispaaniasse tulles olid numbrid, tähed ja lugemine juba selge. Ma mäletan, et ma meeletult paanitsesin, et kirjatähed ju ei ole selged, aga siin esimeses klassis juba nõutakse..aga seegi läks tema puhul kiirelt üle, sest ta õppis need kahe päevaga selgeks. 

Chris on üldse väga tark ja andekas laps. Ta on matemaatikas oma klassist parimate seas ning kirjutamine ja lugemine ei valmista talle mingeid probleeme. Tal on ääretult hea loogika ning vahel juhtub kodutöid tehes, et ta saab ülesandest kiiremini aru, kui mina..või vahel seletab ta mulle, kuidas ta mõnda matemaatika ülesannet lahendab ja ma mõtlen, et miks mulle keegi teises klassis sellist loogikat ei seletanud..oleks elu kohe lihtsam olnud..nüüd olen 28 ja mu väike 9 aastane teeb lõpuks asjad selgeks 😀

Ehk siis..ta on tark ja nutikas..aga..väga aeglane! Kohe väga väga aeglane!

Keskmiselt jäetakse Chrisile koju ära täita 3-4 töövihiku lehte. Mis oleks ju selline mõnus poole tunni töö..kui ta iga 5 minuti tagant lage ei jääks vahtima või mulle mõnda head nalja ei hakkaks rääkima, mida ta koolis kuulis. Ja kui ma ta jälle tagasi suunan, siis 5 minuti pärast hakkab jälle tempo ära kukkuma selle hetkeni..kuni..ta kusagil kärbest lendamas näeb ja tema hingeelu üle juurdlema hakkab..oeh! Seega see 3-4 lehte võtab keskmiselt tunnikese aega..vahel lasen tal 15 minutit ringi joosta ning fookust koguda. 

Kennethiga on lood pisut keerulisemad. Kui me Hispaaniasse jõudsime, siis tal ei olnud veel numbrid ja tähed selged ning suvi enne kooli minekut me pingutasime..oi, kui kõvasti me pingutasime..et need selgeks saada! Aga vahet pole, kui palju ma lükkasin..tal lihtsalt ei olnud huvi! Seega mingi hetk ma tõmbasin tagasi, et mitte tekitada temas trotsi õppimise vastu.

Meil oli üldse suure küsimärgi all, et kas me hakkame riskima sellega, et ta esimesse klassi panna..aga jõudsime lõpuks järeldusele, et koos vennaga on ikka turvalisem uude võõrkeelsesse keskkonda sukelduda ning kui välja ei tule, siis saab ta järgmine aasta ju uuesti alustada..nii juhtuski! Eelmine aasta oli ikkagi kõike tema jaoks liiga palju! Uus keel, tähed, numbrid, lugemine..õpetaja kartis, et Kennethil võib teise klassis minna väga raskeks..lugemist on palju ning Kenneth võib seetõttu teistest maha jääda ja pinge all murduda! Olin nõus!

See aasta ei ole keelega probleeme olnud..Kenneth on kenasti selles mõttes vennakesele järgi jõudnud! Lisaks sellele on ta super tragi, rõõmsameelne ning sotsiaalne poiss..aga ikka oleme natuke hädas!

Enne vaheaega rääkisime pisut õpetajaga juttu ning selgus, et Kennethil on endiselt raskusi numbrite ja tähtedega. Esiteks kirjutab ta mõningaid numbreid ja tähti peegelpildis. Üsna pikka aega kirjutas ta oma nime nii, et esimene N oli peegelpidlis ja teine õigesti kirjutatud. Lugedes pakub ta üsna tihti väikese m-i asemel kaks u-d. Ehk siis jälle..peegelpildis. Numbritest oli 6 ning 7 peegelpildis. Numbrit vaadates kipub ta tihti alustama valest küljest..ehk siis 31 on..13, 81 on..18.

Seega..rääkisime sellest õpetajaga ning ta kahtlustas, et äkki on Kennethil düsgraafia või düsleksia. Võttis korra jalust nõrgaks, kui aus olla! Ma siiamaani olin kogu aeg mõelnud, et äkki tal lihtsalt võtab pisut kauem aega, et süsteemile pihta saada..või on asi keskkonnavahetuses..Aga ikka tekkis hirm. Kohutav hirm. Mõtlesin, et äkki on asi selles trombis, mis tal ajus oli..arst toona rääkis, et kui see tromb mingit kahju tekitas, siis sel hetkel, kui see tekkis..ja ma siis mõtlesin, et äkki..äkki ongi nüüd see kahju käes! Ja ma mõtlesin, kui raske tal hakkab olema ja kui keeruline on tal teistega kaasas püsida..no nii suur paanika tekkis! Ja ma uurisin pisut nende diagnooside kohta ning üsna paljud asjad ei klapi..kui kellelgi on kogemusi, siis palun..andke nõu! Kuidas teie saite aru, et asi ei ole lihtsalt huvi puuduses..vaid on…tõsisem?

Ma tegelikult üldse ei taha talle hakata veel mingit diagnoosi panema..Kõigepealt tahaks endale ühe matsu vastu pead lüüa! Chrisiga läks kuidagi kõik nii lihtsalt. Numbrid, tähed, lugemine..kõik tuli iseenesest. Äkki on ikka süü minul ja ma oleks pidanud märkama! Kõvasti varem! Ja tegelema kõvasti rohkem! Aga kunagi ei ole ju liiga hilja!

Seega nüüd oleme asja tõsisemalt käsile võtnud..ja seetõttu läheb meil iga õhtu ka üsna pikalt selle õppimisega. Aga nii raske on! Kennethil ei taha numbrite järjekord väga meelde jääda..1-20ni pole probleemi..ka 30-39ni pole probleemi..ja nii edasi. Aga iga kord, kui jõuame ühe rodu lõppu..siis ei saa ta süsteemile pihta..et nüüd tuleb 40..või 50. Tema jaoks ei ole seal midagi loogilist..kõik on lihtsalt üks suvaline numbrite rodu. Taaskord..kui kellelgi on häid ideid, siis ma olen praegu üks suur kõrv!

Ahjaa..peegelpildis numbritest saime juba paari päevaga lahti..neid kirjutasime igale poole..ükskõik, kus me olime. Õhku, seina peale, vihikusse, põrandale. Täna kirjutasime numbreid 1-100ni ja kõik numbrid olid nii, nagu peab!

Lugemisega on lood hetkel palju lihtsamad. Kui numbrites ei ole mingit loogikat tema jaoks, siis tähed on üsna selged. Välja arvatud need üksikud, mida ta peegelpildis kirjutab. Aga sellega mul hetkel mure ei olegi..pigem häälimises. Sellega peame ka kõvasti vaeva nägema..vahel ikka on nii, et näiteks Pepa on Peepea…või siis üldse põhepõha..

No ja nii me õpimegi..iga päev..paar tunnikest. Ma tean, et nad lähevad aasta aastalt aina iseseisvamaks ning Chris suudaks kindlasti üsna palju asju ka ilma minuta ära teha..aga kui nad praegu õpiharjumust sisse ei saa, siis ei tule seda kunagi…seega ma pikem hoian näppu pulsi peal! 

Kuidas teil lood õppimisega on? Kas lapsed õpivad üksi või olete neil abiks? Ja kui kellelgi on kogemusi Kennethi muredega, siis andke nõu? Mida teha, kuidas aidata, milliseid harjutusi temaga teha..iga nõuande eest super tänulik!

Et mitte magada maha järgmist postitust, liitu minu blogi facebooki lehe fännidega!

 

2 kommentaari

  • epu

    Soovitan siiski lasta spetsialistidel laps üle vaadata (eripedagoog, neuroloog, logopeed), ise lihtsalt oma vanemlikust tarkusest ei tule paljude asjade peale. Ja kui ongi probleem, siis saab asjalikke arvamusi ja järjepidevat abi, samuti on võimalik düslektikutele ja/või düsgraafikutele individuaalne õppekava näiteks eesti keeles ja matemaatikas. See eripära ei viita absoluutselt vaimsele võimekusele, lihtsalt on teatud nüansid, mida lapse õpetamisel jälgida, et õpe oleks tulemuslik.

    • Liisbett

      Koolis juba suunati logopeedi juurde! Uurin võimalusi ka ehk Eesti mõne spetsialistiga kasvõi läbi Skype nõuandeid küsida. Ja kindlasti tahaks ise ka võimalikult palju toeks olla 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga