Superkangelase lood

Superkangelase lood. Intensiiv. Muutusteta muutusteta…

15. juuli 2017
www.liisbett.ee (11)

See on kaheteistkümnes postitus “Superkangelase lugude” seeriast. See on lugu minu noorema poja Kennethi võitlusest ellujäämise nimel, millest kõige pingelisem osa kestis kokku kolm kuud. Kõik lood on kirja pandud 7 aastat tagasi.

06.08.10

Muutusteta

Seis ikka muutusteta ja seda kindlasti (muidugi miski ei ole 100% kindel sellises olukorras) teisipäevani. Teisipäevani, sest siis on pisikesel operatsioon. Loodame, et nende 3 päeva jooksul saab ehk hapnikku pisut veel allapoole keerata.

Täna oli Kenneth kõhuli pandud. Tegin talle seljale pai ja tema ajas pea kohe hästi kõrgele, see oli vahva. Tegin siis pisile pai ja arutasin õega rinnapiimamajandust. Ehk siis öeldi mulle, et jääkuubikukottides enam viia ei tohi. Pidavat mitte piisavalt steriilne olema. Spetsiaalsed kotid maksavad aga 9 krooni tükk, pisikesed 240 ml. topsikud 20 krooni tükk. Praegu Kenneth süüa ei saa ja minul tuleb päevas kokku 2 pudelitäit piima. See on 480 ml. Ära visata oleks suur raiskamine, sest kui Kenneth sööma hakkab, siis lõpuks võib seda piima vaja minna. Kodus võin ma külmutada küll, aga mul läheks vaja mitukümmend karpi või kotti. Lõpuks siis leppisime kokku, et külmutan ikkagi jääkuubikukottidesse. Ja kui vaja läheb, siis viin haiglasse. Õnneks ikkagi siiamaani viidud piima ära ei visata..öeldi, et kõik kasutatakse ära ja sinna pole esialgu mõtet viia, sest pool sügavkülma on juba minu piima täis

Õhtul oli poiss jälle külili keeratud. Tegin talle pai ja ajasin juttu. Homme jälle.

07.08.10

Ehk homme…

saab pisilt NO ravi ära võtta. Ehk siis üks suur masin jälle vähem. See siis oli vajalik kopsu vererõhu langetamiseks.

Muidu oli ikka nii, nagu ikka viimastel päevadel. Esimene kord arst ei tulnudki rääkima ja teine kord saime teada, et homme plaan NO ravi lõpetada. Aga tegime siis lihtsalt Kennethile pai ja rääkisime talle, et emme-issi armastavad teda.

Ahjaa..eile oli vist see päev, kui saime teada, et intensiivist saab välja siis, kui poisil enam hingamisabi vaja ei lähe. Ehk siis loodetavasti üsna ruttu pärast teisipäevast oppi. Muidugi tuleb arvatavasti taastumisaeg sellest operatsioonist ja siis loodetavasti algab paranemine!

Head und, pisike Kenneth! Emme ja issi igatsevad sind!

09.08.10

KAKS NÄDALAT

Paberitöö, opiaeg, hapnik

Päev algas meil täna kiirelt. Ärkasime, sõime ja minek. Minek Võru poole, et pisikesele nimi panna. Kuna Haanjas ei olnud paberimäärijat kohal, siis öeldi, et võime ka Võru Maavalitsusse minna.

Kõigepealt läksime koju. Mersu oli hullumas ja minul oli jube kahju, et ta juba 2 nädalat ilma meieta on hakkama pidanud saama. Siis hakkasin pakkima ja Kent vedas asjad auto peale. Seekord saime kõik riided ja mõned muud kerged asjad kaasa võetud.

Siis läksime nime panema. Saime jutule 15 minutit enne kella ühe. Nii et umbes kella üheks oli nimi pandud. Natuke paberitööd ja voilaa. Nimeks sai Kenneth.

Siis käisime Haanjas ja andsime avalduse sisse, et toetust saaks. Siis Kenti töö juurde, et seal veel paberitega jännata-ehk siis veel avaldusi kirjutada.

Tunne on lõpuks hoopis teine. Mitu tarka asja sai ühe päevaga korda aetud.

Otsustasime veel Kenti ema juurde minna ja seal pisut olla. Meie esialgsest plaanist tunni pärast lahkuda ei tulnud midagi suurt välja. Tunne oli hea ja tore oli lähedasi näha. Kennethist rääkida ja pisut ka tühjast-tähjast.

Seal olles saime teada, et Kennethil on hapnik juba 35 peal!!!! 35! See on fantastiline. Ja siin kohe peab mainima, et normaalne on 21. Kui sinna jõuab, siis peaks Kenneth olema valmis reaalse õhuga hakkama saama.

Tartusse jõudsime umbes kell 7. Käisime pisikest vaatama, saime teada, et opiaeg on kell 12. Nii et homme tuleb raske päev. Aga Kenneth on tubli ja tugev!!

Et mitte magada maha järgmist postitust, liitu minu blogi facebooki lehe fännidega 🙂

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply