Määratlemata

Lapsed proovivad- merekarbid

Terve eelmise (või oli see nüüd juba üle-eelmine?!) nädala lubasin lastel iseseisvalt valida, mida nemad hommiku- ja õhtusöökideks soovivad. Idee sai alguse selles, kui Mari-Leen kirjutas oma postituses, et me peaksime lastele andma rohem valikuvabadust, sest laps ise tunnetab väga hästi, mida tema organism vajab. Mulle see loomulikult pähe ei mahtunud, sest kui ma oma lastele poes valida annan, mida nemad osta tahavad, siis mingil põhjusel on nende organism soovinud kartulikrõpse või komme. No kuidas neile siis see valikuvabadus anda? Nõnda me sööksime nädal aega rämpsu ju? Ja siis lõi pea kohal pirn põlema ja ma mõtlesin, et teeme ära! Vaatame, mis saab, kui terve nädala anda otsustusõigus lastele! See tundus täiesti hullupöörane mõte, aga miks mitte proovida!

Proovisimegi! Kokkuvõtet saate SIIT lugeda. Selgus, et mu lapsed on ikkagi väga asjalikud ning tähelepanelikud, sest me sõime nädala jooksul õhtuti kord kartuleid, siis makarone, seejärel riisi ja siis jälle makarone ja kartuleid. Siin tuleks rõhutada, et eelkõige on nad tähelepanelikud, sest umbes-täpselt sellised on meie õhtusöögid ka väljaspool seda nädalat olnud. Siis lõi jälle pirnike pea kohal põlema. Sain aru, kui üksluiset toitu ma neile pakkunud olen. Kõige põnevam toit terve nädala jooksul oli sushi ning seegi tõenäoliselt sellepärast, et see on üks minu suur armastus ja ma sööks seda 7 korda nädalas.

Siis keegi kusagil kommenteeris, et palju huvitavam oleks, kui pakkuda lastele uusi toite, mida nad varem söönud ei ole ja siis nende reaktsiooni jälgida ning arvamust küsida. Jälle pirnike! Mõtlesin, et see oleks ideaalne challenge, mis sunniks mind rohkem oma pisikesest kastikesest välja vaatama ning poes valima asju, mida ma üldjuhul koju ei veaks.

Esimesena proovisime karpe. See tuli täiesti juhuslikult. Nimelt käisime lastega poes ja siis üks tädi jalutas karbikotiga mööda poodi ringi ning hõikas, et 1 EUROO, AINULT ÜÜÜÜKS EEUROOO! Jäi siis minu läheduses seisma, vaatas mulle otsa ja küsis, et kas ma soovin. Alguses ei saanud ma muidugi aru, mida ta täpselt käes hoiab, sest kaugelt tundus see lihtsalt üks must kott. Kissitasin silmi ja kõndisin pisut lähemale. Ja siis ma sain aru. Karbid! Mõtlesin ja kõhklesin, aga siis otsustasin, et see 1€ on nii väike summa, et proovime siis ära. Kunagi varem ei ole nad karbikotiga ringi jalutanud ja nüüd, kui mul selline idee, siis tulevad kohe mulle pakkuma. Ju siis on märk ja ostame ära. Lapsed polnud muidugi üldse õnnelikud, et me sellise kotitäiega koju läheme ja veel vähem, et nad neid sööma peavad.

Ma pole kunagi varem oma elus karpe valmistanud. Alguses ehmusin kohe ära, kui retseptidest lugesin, et üks keerukamaid osasid on kõlbulike karpide välja valimine. Kuidas minusugune võhik sellise asjaga hakkama saab. Aga pikalt edasi lükata ei saanud, sest karbid teatavasti kaua ei säili. Seega viskasin terve hunniku kraanikaussi ja hakkasin kullipilguga neid põrnitsema. Kõik, mis natukenegi lahti olid..need viskasin minema. Puhatsasin karbid ära ja seejärel tegin veel ühe kontrolli. Mõned olid taas lahti ja need viskasin jälle ära. Tervest kilost jäi ikkagi üsna suur hunnik alles ning ma pean tunnistama, et olin pisut pettunud. Mida ma teen 800 grammi karpidega, kui mulle hiljem need üldse ei meeldi?

Seejärel viskasin nad vette ning keetsin neid umbes 10 minutit. Kuna mulle tundus, et enamus karpe olid ikkagi kinni ja välimus mulle ka väga ei istunud, siis otsustasin, et teen veel pannil koorekastme ja lasen neil seal ka paar minutit olla. Lõpuks jäi sõelale täpselt kolm karpi. Kõik ülejäänud olid ikka kuidagi liiga kinnised. Pole mina neid varem ju teinud ega ka nende valmistamist pealt vaadanud. Aga kuna meid täpselt kolm tükki oli, siis kehitasin õlgu ja mõtlesin, et mis seal ikka!

Poiste reaktsioon oli muidugi hirmus naljakas. Kenneth põrnitses seda karpi sellise pilguga, nagu ma pakuks talle kivi alt korjatud vihmausse. Chris peitis ennast raamatu taha ning kriiskas nagu aia vahele kinni jäänud siga. Ilmselgelt ei olnud nad vaimustuses. Aga no proovima peab ju! Lõpuks pani Chris nina pesunäpiga kinni ning me võisime alustada.

Meie reaktsioone ning arvamusi võite juba videost vaadata.

Järgmine kord proovime erinevaid puu- ja juurvilju alates brokolist ja artitšokkist lõpetades punapeedi ja suvikõrvitsaga.

Andke kindlasti teada, mida me veel võiksime proovida! 🙂

Kui sulle minu blogi meeldib, siis hääleta minu poolt siin: http://eba.marimell.eu/

Leiad mind reisiblogide kategooriast. Aitäh! ?

Leiad minu blogi ka Facebookist.

One Comment

  • Merilin

    * Proovige erinevaid pähkleid
    * Erinevaid maiustusi, mida nad ise poest ei valiks
    * Soolalõhe/siiga/tuunikala saiaga ( mulle see väiksena ei maitsenud, praegu söön hea meelega)
    * Erinevaid juuste (sinihallitus/valgehallitus/feta/mozzarella/kitsejuust…)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga