Lapsed

Minu laps kogub pahna!

Chrisile meeldivad igasugused pisikesed vidinad. Need on tema kõige suurem rikkus ja ta ei ole mitte mingil juhul nendest nõus loobuma!

Kui me õues jalutamas käime, siis ta tuleb peaaegu alati mõne uue põneva asjaga koju, mille ta jälle kusagilt maast leidis. Eile näiteks sai tema pahnakogu rikkamaks mingi punase plastikkorgi võrra. Ja kuigi ma nii väga tahaks öelda, et kallis Chris, see on prügi ja seda ei kõlba koju vedada, siis tema tõestab mulle, et see väike vidin, mida mina kutsun prügiks, on kõige ideaalsem asi tema enda ehitatud kosmoselaeva aknaks või mootoriks.

Nii ta käibki õues. Kullipilguga otsib asju, mis tema ehitatud vidinatele külge sobiks ning ma ei saa ju pahaks pahaks panna, kui tal nii väga seda korki vaja on.

Lisaks sellele korjab ta üles ka kõik reklaamlehed. Seda siis kas poodides või kusagil maas vedelemas. Vahel ma üritan suurema kaarega mööda minna nendest onudest ja täidest, kes flaiereid jagavad, aga ta ikka näeb nad ära ning jälle oleme paari flaieri võrra rikkamad. Lendlehtedega on aga see jama, et ta ei tee nendega midagi. Ta lihtsalt “loeb” nad läbi, küsib minu käest, et millist pitsat ma sealt tahaks ning paneb kusagil enda tuppa kapi peale tolmu koguma. Need on ka ainsad asjad, mille ta lubab mul ära visata, kui me tema toas suurpuhastust teeme.

Nagu te ette võite kujutada, siis see suurpuhastus on meil korra paari nädala jooksul. Vastasel juhul ta lihtsalt upub nende vidinate ja paberihunnikute sisse ära. Kui ma juba näen, et tal enam kappide ja riiulite peal vaba ruumi ei paista, siis võtame jälle ette.

See on üks piinarikas töö, kus ma pean vähemalt 250 korda küsima, et kas selle viskame ära ning 240 korda kuulma, et see on niivõrd vajalik ja tal on sellega omad plaanid. Näiteks on tal sahtlis umbes 20 erinevat värvilist paberit. Mitte sellised suured lehed. Pisikesed kolmnurgad, ruudukesed ja ringid. Need on ta koolist kaasa toonud ja ma eeldan, et sellest väikesest karbikesest, kuhu lähevad kunstitundides tekkinud jäägid. Kui ma küsisin, et kas need võime ära visata, siis ta vastas, et tal on plaan nendest tuulelohe kokku kleepida. Ehk siis ei. Siis on tal vähemalt 50 erineva pikkusega ja erineva värviga nöörijuppi. Ka need on mõeldud mingi projekti jaoks. Pudelikorkidest on ta mingi mängu leiutanud, vanadest plastikust küpsisekarbikestest ehitab ta paadikesi. Lisaks kõigele eelnevale on tal sahtlis pulkasid, sulgi, magneteid, erinevaid kruvikeerajaid, näpitsad, teipi, papitükke jne jne. Ja muidugi paberlennukeid. Hetkel lugesin, et neid on tema toas ei rohkem ega vähem kui 15 tükki. Ma võiks seda listi siin lõpmatuseni täita. Just käisin üle vaatamas ja avastasin sealt mingisuguse kassimänguasja. Kus ta küll selle sai?!

Lisaks sellele, et ta ei ole ühtegi vidinad nõus ära viskama, ei viska ta ka ühtegi karpi ja pakendit minema. Ostsime just paar päeva tagasi ujumismütsi, sest neil algasid koolis ujumistunnid. Ei olnud ta nõus ära viskama ei kotti, milles see müts oli, ega ka papitükki, mis seal koti sees mütsikese vahel oli. Samuti on meil alles kõik legokarbid, kinkekotid, ümbrikud, milles talle kaarte on saadetud ja palju muud, mida pakendamiseks kasutatud on.

Kui ma koju midagi uut ostan, siis Chris tuleb kohe uudistama ja mitte sellepärast, et see asi talle huvi pakuks. Oh ei! Ta tahab näha, et kas midagi selle ümbert talle ära kuluks. Samuti haarab ta endale näiteks tühjaks saanud kastmepurgid, sest need saab ju pooleks lõigata ja siis midagi huvitavat ehitada. Kunagi võttis ta endale ilma loa küsimata täiesti tutika hambaniidi. Aga kui ma nägin, kui palju kasutust see tema käes leidis, siis ma lõpuks ei hakanudki seda ära võtma. Lihtsalt väike näide asjadest, mis Chrisile huvi pakuvad.

Ahjaa! Iga päev, kui me koolist koju läheme, siis on meil peatus ühes õmbluspoes, kus on võimalik lasta enda soovitud tekst või pildike mõne eseme peale õmmelda. Näiteks põlle, käterätiku või hommikumantli peale. Nad reklaamivad ennast nii, et õmblevad mööduvate inimeste nimesid paberilipiku peale. Seal samas käivad mõlemad poisid juba kuid kõikidele töölistele patsu löömas. Mingi hetk mõtlesime, et kui iga päev sealt läbi astume, siis laseks enda nimed ka paberile õmmelda. Sellel oli aga väike tagasilöök ja nüüd on Chrisil lisaks pahnale sahtlid täis ka neid samu paberilipikuid. Mõne peal on Chris, mõne peal Malaga ja mõne peal laevuke. Ja et te aru saaks, kui väga Chrisile igasuguseid pisikesi asju meeldib koguda, siis ta aeg ajalt palub endale ka hunniku niiti kaasa pakkida. Sest niiti on ikka erinevate asjade meisterdamisel vaja.

Selline lugu siis.

Chris! Kui sa seda kunagi tulevikus loed, siis tea, et sa oled kõige suurem pahnakoguja, keda mul on au tunda. Aga lisaks sellele, et sa mind selle pahna kogumisega hulluks ajad, täpselt sama palju teed sa mind uhkeks, kui ma näen, millised meistriteosed sa nendest kokku paned. Sa oled nutikas ja osavate näppudega ning ma üldse ei imestaks, kui sa kunagi tulevikus oled sama andekas, kui Elon Musk!

Kui sulle minu blogi meeldib, siis hääleta minu poolt siin: http://eba.marimell.eu/

Leiad mind reisiblogide kategooriast. Aitäh! ?

Leiad minu blogi ka Facebookist.www.liisbett.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga