hispaania

Igatsus!

Lugesin just Eveliisi postitust ja selline Tartu igatsus tuli peale praegu! Seda ei juhtu õnneks tihti! Just nimelt õnneks, sest see on selline magushapu emotsioon. Tahad küll väga väga, aga see ei ole selline Võru-Tallinna tripp, mille hästi planeerides vähese raha ja ajaga korda võib saata! See on selline tahan väga väga, aga kuidagi ei mängi välja tunne.

Sellest tundest hakkas igatahes mõte kerima, et mida ma kõike ühe nädala jooksul korda saadaksin. 

  • Esimese asjana läheks ma oma vanaema juurde. Täpselt nii, nagu kõik need 5 aastat, kui ma peaaegu iga päev tal külas käisin. Astuksin uksest sisse ja hõikaksin, et ma olen kodus. Paneksin kohvivee keema, laseksin vanaemal rahuliku südamega kõik külmkapis leiduva endale ette tassida (sest vastu vaieldes võtaks kogu protsess palju kauem aega) ning sööksin ära kõik küpsised ja kommid, mis ta mul enne päris sööki süüa käseb. Ja kui ta lõpuks maha istub, siis räägiksin kõigest, mis mu elus parasjagu toimub. Vanaema on väga hea kuulaja ning veel parem nõuandja!
  • Siis võtaksin paar tundi vabaks, et lihtsalt jalutada ja kevadist Tartut nautida. Hingaksin sisse värsket õhku (mida siin Hispaanias nii harva kohtab) ja meenutaks kõiki neid aastaid, kui ma Tartus elasin. Minu lemmiklinn!
  • Siis läheksin Terjele külla ja see päev satuks olema just reede või laupäev ning me läheksime vanade aegade mälestuseks klubisse, kust mina siis kell 3 koju hiiliks, sest ma juba kord olen selline, et ma kauem kusagil peol olla ei oska. Ma parem ei hakka mõtlemagi, kui palju meil kuluks aega, et kõik jutud ära rääkida. Ühest päevast vist jääks väheseks!
  • Siis sõidaksin Võru poole. Nii kaua, kui Läti piir peaaegu paistma hakkab! Sinna, kus minu Mamma elab. Laseksin taaskord endale rahuliku südamega süüa valmistada (sest vastu vaieldes võtaks kogu protsess palju kauem aega) ja siis sööksin Mamma valmistatud snitsleid, keedukartuleid ning ise valmistatud pasteeti. Räägiksin Mammaga juttu, mängiksin Monaga, jalutaksin mööda lapsepõlveradasid ning õhtul läheksin sauna. Ja siis poeksin värskelt pestud linade vahele. Just Mamma juurest on mulle meelde jäänud see tunne ja see lõhn, mis äsja vahetatud voodipesude vahele ronides tekib!
  • Siis sõidaksin Võrru, kus ma terve õhtupooliku veinipokaali taga Anettega maailma parandaks ja tulevikku planeeriks ja lõpuks tõenäoliselt seal samas laua taga varastel hommikutundidel lõpuks ära vajuksin 😀
  • Hommikul korjaks kodinad kokku ja otsejoones Põlva suunas, kus mind suure tõenäosusega kogu Kenti pere vastu võtaks. Ja siis me istuks kõik koos laua taga ning sööks head ja paremat. Ene teeks kindlasti oma kuulsat koorest lihakastet ja mina sööks kindlasti seda liiga palju! Ja nagu ikka..räägiksime kõik terve õhtu samal ajal segamini, sest nii meil juba see suhtlus käib! Võtaksin oma kassikese sülle (mille peale ta mind tõenäoliselt hammustaks ja mida ma talle ka pahaks ei saa panna) ja lihtsalt imetleksin teda!
  • Siis sõidaksin Tallinnasse ja elaksin päevakese oma kommuunikaaslase Mai juures, kes tõenäoliselt enamuse ajast tööl oleks, mida ma talle aga pahaks ei paneks. Kutsuksin hoopis selleks ajaks oma tädi külla, kellega siis koos kohvi jooks ja juttu ajaks. Inge on ka hea kuulaja! Saaks kõik oma mured kohe ära kurta ja heade nõuannetega koju tagasi sõita! Lõpuks tuleks Mai ka töölt koju ning siis korraldaks juba veiniõhtu, kus meil ühest pudelist kindlasti väheks jääks! Ja naeraks nii, et kõht järgmisel hommikul eelmist õhtut meelde tuletaks!
  • Siis sõidaks emale külla ja viiks talle nartsisse või tulpe või roose, sest talle need meeldivad. Ja siis jooks kohvi ja suure tõenäosusega mingit kooki, mille ema eelmisel õhtul juba valmis küpsetas ja mis maitseb suure tõenäosusega paremini, kui Gustavi Brita kook!
  • Nädalast jääks kindlasti väheseks! Aga hambaarsti juures käiks Eestis ära. Ja nahaarsti juures, et oma sünnimärgid igaks juhuks üle lasta kontrollida. Ja poiste lasteaiakasvatajatel käiks külas ning vaataks, kuidas neil vahepeal läinud on. Ja Ilulaekas käiksin Meelika juures ja laseks oma juuksed ilusaks teha. Ja midagi kindlasti veel, mis kohe pähe ei tule!

Oh! Vähemalt sai oma igatsus paberile kirja pandud. Lähen vahin nüüd natuke aega palme ja mägesid ning õhtust päikeseloojangut. Küll igatsus siis üle läheb. 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga