hispaania

Lihtsam on Fuengirolasse veini jooma minna!

Loo moraal on see, et lihtsam on rongiga Fuengirolasse veini jooma minna kui Malaga lennujaamas autot rentida! 😀

KĂ”ik sai alguse sellest, et meile tulid kĂŒlalised kaugelt Eestimaalt ja mul/meil tekkis geniaalne idee, et peaks ikkagi auto rentima ja veel lĂ”una poole sĂ”itma, sest kĂ”ik minu lemmikud kohad on just seal  ja kuidas nad siis tulevad nii kaugele ja jÀÀvad ilma kĂ”igest sellest imelisest, mida minu silmad nĂ€inud on. TĂ€pset pĂ€eva paigas ei olnud ja nĂ”nda juhtus hoopis nii, et teisipĂ€eva hilistel Ă”htutundidel helistas Kenti ema ja ĂŒtles, et homme hommikul kell 10 on hea hetk minna(nad on sellised spontaansed meil :D). See tĂ€hendas aga seda, et oli vaja kĂ€hku kaks rendiautot leida. Juba Ă”htul jĂ”udis Kent triljon korda nĂ€rvi minna, sest meil siin Hispaanias ei ole ettevĂ”tetel vĂ€ga head kodulehed (vihje osavatele IT-poistele Eestis, tulge pakkuge palun oma teenuseid siinsetele ettevĂ”tetele ja tehke meie elu lihtsamaks). NĂ”nda on tĂ€iesti loomulik, et nĂ€ed 20 minutit vaeva, et mingi ankeet Ă€ra tĂ€ita, vahetad ettevĂ”ttega mitu kirja ja siis kolmandas kirjas selgub, et kui te just homme hommikul lennukiga Malagas ei maandu, siis meie teile autot ei rendi, sest me teeme ainult lennufirmadega koostööd. No palun mainige seda siis kusagil kodulehel vĂ”i ankeedis! Mingi hetk olid kuulid igatahes kokku jooksnud seega jĂ€tsime rendiauto otsimise ĂŒlesande kĂŒlalistele ja kerisime ise kĂ€hku magama.

Nagu mina aru sain, siis hommikuks oli mingi broneering tehtud ning Kent koos oma Ă”ega suundus lennujaama poole, et auto peale korjata. Selleks ajaks oli Roosi koos oma emaga juba ammu lennujaamas (ma tean, et mul on kĂŒlaliste tutvustus kĂ”ik tegemata, aga kĂŒlalisi on kokku 4. Nimetame neid siis Kenti emaks, Kenti Ă”eks, Roosiks ja Roosi emaks. See kĂ”ik on oluline Ă€ra mainida, sest muidu jÀÀb osa loost rÀÀkimata).

Auto rentimine olevat olnud tĂ”eline teater ja mul on nii kahju, et ma ise seal kohal ei olnud, et seda nĂŒĂŒd eredalt edasi anda. Nagu ma aru sain, siis lĂ€ks neil tunnike, et Ă”ige koht ĂŒles leida. Seal aga selgus, et see on koht on ala peal, kuhu pÀÀsevad inimesed, kes lendude pealt saabuvad, seega kulus jĂ€lle tĂŒkk aega, et turvamehele selgeks teha, et nad tahavad autot rentida ja viimane neid lĂ€bi laseks. SeejĂ€rel lasti Kenti Ă”de lĂ€bi ning jĂ€rgnevad 45 minutit veetis ta pisikese toolikese peal oma jĂ€rjekorda oodates. 

Kusagil seal vahepeal sai Kent kokku Roosi ja Roosi emaga, kes kogu selle jama olid juba lĂ€bi teinud ja kui oli aeg maksma hakata, siis selgus, et nende makse ei lĂ€he lĂ€bi. Arvestades, et tegemist on lennujaamaga, kus autot tulevadki rentima vĂ€lismaalased, siis on vĂ€ga veider, et nende kaart ei sobinud..aga no see on ikkagi Hispaania ja sellised asjad ei ole ĂŒldse mitte ebatavalised. NĂ€iteks ei aksepteeri mitte ĂŒkski teemaksu aparaat minu SEB Visa kaarti..kuigi seal aparaadi peal on kenasti VISA olemas. No igatahes andsid Roosi koos oma emaga alla ja lĂ€ksid hoopis Fuengirolat avastama.

Samal ajal pÀÀses Kenti Ă”de lĂ”puks leti taha, kus kulus veel tĂŒkk aega, et teha selgeks, et mingi osa on juba broneerimisel makstud ja milline tĂ€psemalt ja no igatahes oli kĂ”ik ĂŒks puder ja kapsad ning ma juba etteruttavalt ĂŒtlen, et auto tagastamine oli taaskord tore maraton mööda lennujaama.

Startisime lĂ”puks kell 2 ning Gibraltarile jĂ”udsime alles pool 5. Auto parkisime Hispaania poole peale, sest esiteks on Gibraltaril autoga sĂ”itmine meeletult tĂŒĂŒtu, sest seal on kitsas ja parkida ei ole peaaegu kuhugi vĂ”i siis ainult liiga kaugele ning teiseks sellepĂ€rast, et rendifirma ei lubanud ĂŒle piiri minna meil autoga. Kuigi ma olen tĂ€iesti veendunud, et me oleks autoga lĂ€bi pÀÀsenud, sest nad mitte kunagi pole auto dokumente kontrollinud, siis parem karta, kui 25€ trahvi maksta. VĂ”i rohkem. No igatahes oli kell juba liiga palju ja kui ma nĂŒĂŒd jĂ€rele mĂ”tlen, siis mulle tundub, et me kĂ€isime Gibraltaril ainult plaastreid ostmas 😀 Ma loodan, et vĂ€hemalt kĂŒlalistel oli pĂ”nev Gibraltari kivist mĂ€ge, odavaid kĂŒtusehindu ja eestlaste suletud alkoholipoodi nĂ€ha. No ja ikkagi Inglismaal ka kĂ€ia 😀 See ka ju elamus omaette.

Kui me tagasi sĂ”itma hakkasime, siis oli kell juba 6 ning plaan Banos de Hediondat kĂŒlastada langes mĂ€ngust vĂ€lja, sest Sierra Bermeja otsa sĂ”itmine vĂ”tab juba rohkem kui pool tundi ning pĂ€rast pĂ€ikeseloojangut poleks seal midagi teha olnud. MĂ€e alla jĂ”udsime kell 7 ning tĂ€pselt pĂ€ikeseloojangu ajaks jĂ”udsime ĂŒles. Siis aga juhtus nĂ”nda, et kĂ”ik kadusid autosse tĂ€pselt sama kiirelt, kui nad seal vĂ€lja olid tulnud, sest Ă”ues oli 11 kraadi sooja ning ĂŒsna jĂ€ine tuul ja nĂ”nda jĂ€in ma sinna ĂŒksinda kurvalt mĂ”tlema selle ĂŒle, kui Ă€ge ikkagi oleks mööda matkarada vaateplatvormile pĂ€ikeseloojangut vaatama minna. Taaskord vĂ€ike ebaĂ”nnestumine. Ma loodan, et vĂ€hemalt vaated olid seda sĂ”itu vÀÀrt!

Ja selline pĂ€ev oligi! Õhtu lĂ”ppes sellega, et Kent koos oma Ă”ega lĂ€ksid autot tagastama, mis nĂ€gi vĂ€lja selline, et auto viid kusagile ettenĂ€htud kohta ja siis vĂ”tmed koos paberitega viskad kusagile postkasti, mille asukohta keegi ei tea ja siis jooksed mööda lennujaama hiigelsuurt parklat, et ĂŒhte vĂ€ikest postkasti leida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. NÔutavad vÀljad on tÀhistatud *-ga