hispaania

Jõulud Hispaanias. Need esimesed!

Kuigi positiivne Liis tahaks kõigile hüüda, et need oli maailma parimad jõulud üldse, siis tegelikult oli suur igatsus istuda koos meie suure perega ühise jõululaua taha ja kuulata, kuidas kaksikud jagelevad ning vanaema kõiki maailma asju ühe õhtuga ära tahab kuulata, aga lärm on nii suur, et tegelikult keegi ei kuulegi kedagi, aga kõik jutud saavad ikkagi räägitud. Üldse ei taha seda nüüd kõva häälega välja öelda, aga ma salamisi lubasin endale, et järgmine aasta…kasvõi üheks päevaks..

Aga jõulud olid vaatamata sellele ikkagi toredad. Käisime naabritel külas ning nautisime üheskoos küpsetatud jõuluroogasid ning mängisime poole ööni lauamänge. 

img_1719
Jõululaud 2016

Jõulukingitusi Eestist ma tõesti ei osanud oodata! Eriti pärast seda, kui ma minema pagesin ja nüüd siit aina pildikesi postitan, kus ma kleidikesega keset detsembrikuud puu otsas turnin ja paljajalu merre jooksen! Eeldasin, et vast on kõik sõbrad/tuttavad mind üldse facebooki sõbralistist eemaldanud ja seega loomulikult ära unustanud..

dsc_1235
Kleidiga puu otsas. 02.12.16
liisnaerab2
Paljajalu meres. 29.12.16

Tuleb aga välja, et ma eksisin täiega ja ma tõesti ei tea, millega ma selle kõik ära teenisin, aga mõned päevad pärast jõule leidsin ma enne poodi minekut oma postkastist kaks kaarti. Chris suure elevusega ei jõudnud koju minekut ära oodata ja rebis mõlemad kohe lahti ja siis imetles pool jalutuskäiku neid kaarte! Aitäh aitäh aitäh! Kodumaal oli ka vahva kaarte saada, aga kui need ikka nõnda kaugelt tulevad, siis on see elevus kuidagi hoopis teine. 

img_1912
Chris ja kaardid. 28.12.16

No ja kui mina juba mõtlesin, et nüüd jõulud on läbi, siis päev enne aastavahetust helises uksekell ning meile anti üle hiigelsuur pakk, mis oli täis kodumaiseid komme! Ma kohe alguses pean ära ütlema, et mina ei oska seda elevust siin sõnadega edasi anda, mis laste nägudelt näha oli. Nende väikesed käekesed värisesid, kui Kent teipi purustada püüdis ning juba poole pealt üritasid nad mõlemad meeleheitlikult karpi lahti tõmmata. Kui karp LÕPUKS lahti sai tehtud ja sealt hunnikutes komme vastu vahtis, siis hõiskasid poisid teineteise võidu “WOW” ja “OOOOO” ja “OHSAA”. Lisaks kommidele oli meile kaasa pakitud palju toredaid raamatud. Kui nüüd võiks eeldada, et lapsed polnud raamatutest pooltki nii vaimustuses, kui kommidest, siis eksite, sest nad istusid kõigepealt pool tundi ja kuulasin linnuraamatu hääli ja alles siis asusid kommide kallale.

img_1989
Meile saadeti kodumaiseid komme! 30.12.16
img_1990
Chris ja Kenneth koos oma uhiuute raamatutega. 30.12.16

No ma ei tea! Aitäh, et te meid ära pole unustanud ja et te ikka nii armsad olete ja siia kaugele killukese kodumaast meile jõuludeks saatsite. No nii hea meel on!

Kui juba üllatustest juttu oli, siis ma pean ära mainima ka selle, kuidas naabritädi(kes on ka ühtlasi meie üürika omanik) ukse taha tuli ja poistele head uut aastat soovis ning selle puhul väikese kingituse oli teinud. Poisid olid muidugi ilgelt ebaviisakad, lükkasid naabritädi ees ukse kinni ja pagesid oma pakikesega elutuppa, aga õnneks Kent oli seal samas ja päästis olukorra ning tänas naabritädi ja soovis talle vastu ka head uut aastat. Siiamaani tuleb soe tunne sisse, kui ma mõtlen sellele, kuidas inimesed ikka nii head on!

img_2054
Pakike naabritädilt. “To Kennet and brother. Happy new year. Feliz ano nuevo!” 01.01.2017.

Kuna Teile viimati mõni tore üllatus tehti?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga