hispaania,  Mis mõttes?

Kuidas ma Õhtulehe esikaanele sattusin

Teeks nüüd kiire postituse enne, kui ma Õhtulehe veebiväljaande sügavustesse kaon ning esilehelt kinga saan!

See 15 minutit kuulsust tuli nüüd küll üsna ootamatult. Kui nüüd muidugi Õhtulehe kommentaariumit kuulata, siis minusugune harimatu inimene ei olekski ka kõige parema tahtmise juures osanud seda ette näha..

Enne Hispaaniast lahkumist kirjutas mulle Liina ning kutsus mind Õhtulehe Reisisaatesse rääkima oma kogemustest Hispaanias. Kuna ma üsna palju ka oma blogis sel teemal räägin ning eestlastele on need postitused siiamaani väga suurt huvi pakkunud, siis tundus see olevat väga hea võimalus veelgi laiemale publikule oma nägemust Hispaaniast jagada. Mingit feimi ma sellest toredast projektist ei oodanud! Arvestades, et seni on enamus Õhtulehe raadio poolt üles pandud lugudel mõned üksikud kommentaarid, siis kujutasin ette, et minu lugu kulgeb samasuguses rahulikus tempos ja kaob mingi aeg üldse radarilt.

Lugu algas sellest, kui ma eelmise nädala neljapäeval reipal sammul Õhtulehe kontori poole suundusin. Kesklinn oli vaid 20 minut jalutuskäigu kaugusel ja ilm oli imeline. Sisestasin GPS-i aadressi ning hakkasin jalutama. Jalutasin, imetlesin seni nägemata Tallinnat ning korraga teatas GPS mu kõrvus, et hallooo, sa oled kohal! Kohal? Ma olin ümbritsetud ajast räsitud puumajadest ning silt ühe kollase maja peal andis mulle teada, et täpsemalt asun ma sellisel tänaval nagu NABRA! Mis Nabra? Narva tänavat on vaja? GPS oli sujuvalt minu otsingusõna enda jaoks sobivaks muutnud ning juhatanud mind kaugele õigest sihtpunktist. Helistasin Liinale ja ütlesin, et lugu on nüüd selline, et ma olen “ma ei tea kus” ja jõuan “ma ei tea kuna”. Siinkoha tuleb Liinale 150 plusspukti anda, sest nii kärmet tegutsemist ei oleks ma oodanud. Kui ta oli teada saanud, kus ma olen, siis ta kamandas mind kähku 100 meetrit paremale, 500 meetrit vasakule, üle tee ja bussipeatusesse! 15 minutilise hilinemisega seisin ma juba liftis!

Ma arvan, et salvestusest endast pole mõtet pikalt rääkida..seda saab(link–>) SIIN ise üle kuulata, seega kerime nüüd peaaegu nädala edasi..

Tänane hommik. Mul oli juba meelest ära läinud, et lugu pidi üles minema just täna. Liina oli aga nõnda armas, et saatis mulle loo lingi ja lisas, et liiklust on palju. Mul oli salakaval plaan, et kui see kolmapäeval üles läheb ja ma avastan, et see on ikka õudus kuubis, siis ma ei jaga kellegagi ning teen näo, et ma ei käinud kusagil. Nojah! Sellele plaanile tõmbasin ma Liina kirjutatud ridu lugedes oma peas kriipsu peale. Saatsin alustuseks lingi Kentile edasi ja küsisin, mida ta asjast arvab. Paari minuti pärast tuli vastus, et kas ma ikka olen teadlik, et see lugu on pealehel. PEALEHEL??

screen-shot-2016-10-05-at-10-42-00

Samas on ju loogiline, eks ole? Kõik uued lood on ju mingi aeg pealehel!? Aga see vaatepilt oli lihtsalt väga üllatav. Minu nägu keset Õhtulehe pealehte. Ja see püsis seal samas ligi pool päeva enne, kui ta seal vaikselt sügavustesse vajuma hakkas. See oli üllatav! Kommentaaride hulk oli üllatav! Viha minu ja Hispaania vastu oli üllatav..Aga sellest juba homme..

Kas te nägite mind täna Õhtulehes? 😀

2 kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga