hispaania

Lapsed on koolis!!

Ma lubasin sellest juba eile rääkida, aga siis mul tekkis idee oma kirjutamise kiirust testida ja sellest sattusin ma omakorda nii hasarti, et ei suutnud enne lõpetada, kui mul interneti parim tulemus tuli. Prioriteedid, prioriteedid..Aga juhul, kui teil tekkis ka nüüd mõte, et tahaks proovida, siis seda saab siin teha.

Aga nüüd koolist! Kes minu Facebooki eile külastasid, need juba nägid, et lastel oli eile esimene koolipäev. Info, et lapsed üldse koolis käisid, jõudis minuni täpselt koolipäeva lõpuks, kui Kent mulle selle pildi saatis.

14466374_1217986964934252_894168075_o

Sellest, et lapsed kooli ees seisavad, sain ma kohe aru. Hiigelsuured raudväravad ja kool käivad Hispaanias sama hästi kokku nagu…vihm ja jaanipäev Eestis. Ma eeldasin, et Kentil on mingeid ülihäid uudiseid, aga seda, et Kent kirjutab mulle selle pildi alla “Lapsed pärast esimest koolipäeva” ei osanud ma küll oodata. Õnneks hakkas Kent üsna kiirelt seletama loo tagamaid enne, kui ma solvuda jõudsin, et mind nii tähtsast informatsioonist ilma jäeti 😀

Loo alustuseks ütlen ära, et sissekirjutust meil endiselt ei ole. Viimane kord, kui Kent kooli külastas, siis öeldi talle üsna konkreetselt, et ilma sissekirjutuseta ei ole suurt midagi teha, seega viimased paar nädalat tegeles Kent selle probleemi lahendamisega. Nüüd aga selgub taas see tõsiasi, et Hispaanias ei tea keegi väga täpselt, kuidas asjad ikkagi käivad ja oma tahtmise saamiseks tuleb lihtsalt rääkida õigel ajal, õige inimesega, õiget juttu! Lihtne, eks ole? 😀

Igatahes! Kuna viimase paari nädala jooksul ei olnud sissekirjutuse koha pealt positiivseid uudiseid, siis otsustas Kent, et läheb proovib ikkagi direktorit pehmeks rääkida. Seda on kõige lihtsam muidugi koos lastega teha. Kolmekesi läksid siis kooli ja selgus, et meie peale oldi mõeldud ja Kentiga prooviti ka ühendust saada, kuid see neil ei õnnestunud. Ilmselgelt ei olnud siis viimane kord koolimajas numbri muutmisest mingit abi. Aga see selleks. Selgus, et Kent peab hoopis teise kooli minema. Põhjustest Kent väga täpselt aru ei saanud, sest direktoril tundus üsna kiire olevat ja selleks, et midagi üldse täpselt Hispaanias aru saada, pead olema tuumafüüsik või mõne muu väga keerulise ala esindaja.

Suunduti siis järgmisesse kooli. Seal oli pikk vestlus kooli direktoriga, kes peaaegu ühtegi sõna inglise keeles ei rääkinud. Minu jaoks jääb nüüd segaseks see koht, et kuidas Kent poolest ta jutust aru sai, kui minu lahkudes ei osanud Kent peaaegu ühtegi lauset hispaania keeles kokku panna..müsteerium 😀 Aga nõnda ta mulle ütles. Poolest jutust sai aru ja poolest mitte. Arusaamine, et lapsed on sinna kooli vastu võetud tuli alles siis, kui direktor küsis, et kas lapsed jäävad täna ka kooli. Chris oli muidugi selle peale pead raputanud vastumeelselt, mida Kent oli sujuvalt ignoreerinud ning nõnda läksidki lapsed koos direktoriga oma esimese klassi suunas. Kõige suurem mure on lõpuks lahenduse leidnud!!

Hiljem, kui Kent koos sekretäriga pabereid täitis, siis küsiti sissekirjutuse dokumenti ka. Kent siis seletas loo tagamaad ära ja selle peale öeldi, et ei olegi kohe nii oluline. Kõige tähtsam, et lapsed kooli saavad ning selle paberi võib ka hiljem järgi tuua. Johhaidii! Tore, et me siis nii palju selle pärast muretsesime… 😀

Aga mis kõige tähtsam! Lapsed on nüüd koolis! Samas koolis ja samas klassis. Kuna ma väga palju rohkem informatsiooni ei tea, siis see tuleb nüüd kõik järgmiste postitustega. Ma tean nii palju, et lapsed olid õpetaja sõnul olnud väga rõõmsameelsed, tegid palju nalja ning leidsid juba oma esimesed kaks sõpra.

2 kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga