3 päeva Eestini! Mida ma igatsema hakkan?

3 päeva veel Hispaania kuuma päikese alla ja siis juba Eesti! Mul oli alguses plaan Eesti ilmaennustust mitte vaadata ja elada lootuses, et selle aasta september on täpselt sama mõnus nagu aastal 2013. Siis oli tunne, et suvi ei saagi otsa ja ka hilja õhtul oli mõnusalt soe õues istuda. Uudishimu sai aga minust võitu…

Lootus pidigi lollidele olema, eks ole? Oh Hispaania päike, ma hakkan sind igatsema!

No igatahes jäin ma mõttele, et mida ma veel igatsema jään.

• Jäätis! Esiteks on Eestis külm ja jäätise söömine teeks olemist veel külmemaks. Teiseks on Eestis jäätis jumala kallis. Ja kolmandaks ei ole Eesti poejäätis pooltki nii hea, kui siin.

• Apelsine, mis maitsevad nagu apelsinid ja virsikuid, mis maitsevad nagu..virsikud. Värskeid puuvilju. 40 sendise kilohinnaga meloneid. Samas saab Eestis üle pika aja õunu süüa. Siin ma ei ole kordagi raatsinud ligi 2 eurose kilohinnaga õunu. Eestis vedeleb selline kraam puu all praegu. Tasuta!

• Ujumist! Ma tean, et ma saan Aura veekeskusesse minna, aga see ei ole ikka päris sama, kui..

• Viisakust. Kõik on siin NIII viisakad. Üks päev ma parkisin oma auto miljoni kilomeetri kaugusele poeuksest ja siis ma lükkasin oma täis kuhjatud käru mäest üles. Mulle pakuti selle teekonna jooksul vähemalt 3 korda abi. Ma muidugi tugev Eesti naine, ma ei olnud abiga nõus! 😀 Kui ununes midagi ostmata, aga kõik on juba lindi peale topitud, siis mitte keegi ei vaata imelikult, et äkki minema jooksed ja siis mitu minutit hiljem hingeldades tagasi jõuad. Ei! Hoopis naeratatakse ja näidatakse pöialt, et ikka meelde tuli see shampoonipudel või hambapasta. Keegi ei signaalita, kui üritad 10 minutit parkimiskohast välja manööverdada. Nad tulevad autost välja ja aitavad sul manööverdada.

• Mägedes jalutamist. Rahu. Vaikust.

• Päikeseloojanguid. Ma tean, et Eestis on ka päikeseloojanug, aga ma ei mäleta, et need nii vinged oleks olnud.

• Veini. Head veini. Ma tean, et ainult kuu aega, aga no küsimus on, et mida ma igatsema jään ja ma jään igatsema pokaali head Hispaania kohalikku veini õhtusöögi kõrvale. See ei tähenda, et mul alkoholiga probleeme on. Või tähendab? 😀

• Ma ei oskagi seda kõike lühidalt kokku võtta…silmailu? Ilusaid aedu, lillepõõsaid, palme, treppe, purskkaevusid, ringteid, kaktuseid jne jne.

• Vaadet. Vaadet merele ja mägedele. Oh! MÄED!! Ma hakkan igatsema seda, et minu ümber on imeilusad, kõrged, võimsad mäed.

• Saia! Hispaanlased oskavad saia teha. Saaks ma vaid kastitäie neid imelisi sooje baguette kaasa haarata! Vahet ei ole, kuna siin poodi minna. Soojad saiad on kogu aeg olemas!

• Mahla! Täpselt nagu Hispaanlased oskavad saia teha..no nad oskavad mahla ka teha.
• Hispaania keelset raadiot.
• Oliiviõli. Või noh! Seda, et liiter oliiviõli maksab 1.50.
• Oma perekonda loomulikult 😉

Aga samas olen ma vääga elevil, et ma saan näha oma KASSI! Appi, kuidas ma igatsen oma kassi!

Lisaks sellele saan ma üle pika aja juua D-lighti õlut (hkhmm..jälle alkohol), süüa kurgisalatit HAPUKOOREGA (mitte maitsestamata jogurtiga) ja kohukesi! Ja tatart, mis ei maksa 4 eurot. Ja võileiba! Kindlasti on veel midagi..

Millele Eestisse tulles tähelepanu pöörata? Ma mõtlesin, et raudselt käin poes sellise pilguga, et mis kallim ja mis odavam. Ja lähen naeratan klienditeenindajale ja vaatan, kuidas ta reageerib. Mida veel?

Et mitte jääda ilma sellest, kuidas ma esimest korda üle pika aja põhjamaise vihma kätte astun, siis jägige mind ka Facebookis ja Instagramis!