Elu

Kas Mallukas loeb minu blogi?

Edit algab

Miks ma arvan, et Mallukas mu blogis käis? Pärast seda, kui ma olin blogisse postitanud teema, kus ma rääkisin sellest, kuidas üks suurimaid hirme võib olla kriitika, mis on suunatud laste või kasvatusmeetodite pihta, siis tegi Mallukas kaks päeva hiljem teema, kus ta rääkis sellest, kuidas kõige suuremat stressi tekitavad emadele teised emad, kes kritiseerivad kas laste käitumist või emade valikuid.

Et ei jääks muljet, et ma ainult sarnase teema või suvaliste lauseühendite pärast kirjutama hakkasin, siis mõned näited allpool:

Liis:
Miks ei suuda osad emad raseduse ajal kohvi joomist või suitsetamist maha jätta? See ei ole nii raske. Mina jätsin mõlema lapsega päeva pealt suitsetamise maha, kui ma triibud kätte sain.
Mallukas:
Seda enam tuleb oma sõnu valida. Kui rase naine joob näiteks kohvi, siis võid sa kindel olla, et ta on kursis, et mõned kohvi ei joo. Kui tema seda teeb, siis on see tema valik ja kindlasti mitte mingi võhivõõra kritiseerimiseks. Miks seda vaja on?

Liis:
Kuidas saakski eeldada, et laps, kes bussis röögib, on AUTOMAATSELT halvasti kasvatatud laps. Aga äkki ta on väga väsinud ja näljane ja tal on vastik istuda nõmedas bussis, kus on liiga palju inimesi ja mis ei lõpeta loksumist ja süda on paha.
Mallukas:
Me võime heita bussis halvustava pilgu emale, kelle laps hüsteeriliselt trambib ja nutab. Me võime silmi pööritada, kui keegi oma lapsele mingi ekraani kätte annab. Me võime kõvahäälselt halvustada, kui näeme last näiteks mäkkdoonaldsis. Aga miks? Miks me peaks? Äkki sellel lapsel bussis on palav/külm/ta läheb arsti juurde, kuhu ta minna ei taha. Ta ei oska oma emotsioone kontrollida ja kindlasti ei ole me kõik terve elu ainult “head lapsed” olnud.

Liis:

Kuidas on võimalik, et rinnapiim saab otsa. Kui mul laps esimesed kolm kuud intensiivis oli, siis ma suutsin kaks kuud kõvasti vaeva nähes oma lapsele piima viia. Kuidas ülejäänutel saab siis otsa saab? Ah?
Mallukas:
Tal kadus piim (mida kritiseerisid kümned ja kümned teised emad, sest “pole võimalik, et piim ära kaob, järelikult sa ei pinguta piisavalt!”), ta ei suutnud enam last vaadates tunda rõõmu, vaid ainult masendust ja kurbust. Ta tundis ennast läbi kukkunud emana ja seda suuresti tänu teistele emadele, kes teda mures ei aidanud, vaid ainult lamajat lõid.
Jaa! Ma tean, et Mallukas ei ole Eesti riigi president või Savipäts isiklikult ja nii kaua kuni ta pole, siis ehk ei vääri see uudis ka omaette postitust..

Edit lõpeb.

AGA ma võin ju olla uhke, et Eesti kõige kuulsam blogija vist luges ja mitte ainult ei lugenud vaid ka sai inspiratsiooni, et teemat edasi arendada. Miks? Sest see ongi blogimise juures kõige lahedam. Võimalus inspireerida inimesi. Võimalus rääkida tuhandete inimestega ilma, et peaks nendega reaalselt kokku saama. Jagada oma kogemusi, innustada, panna mõtlema, panna tegutsema, julgustada ja nõu anda.

Ja seda kõike läbi pisikese arvutiekraani…Kuigi silmast-silma oleks kindlasti Mallukaga veelgi lahedam seda teemat arutada..

Peaks tegema sellised õhtud, kus blogijad teevad nö. konverentsi live’sid, kus arutatakse kuumemaid teemasid. Nagu näiteks suitsetamine või kohvi joomine raseduse ajal või imetamine.

“Karjuvad lapsed bussides- vaatame sarimõrtsuka pilguga või suhtume mõistvalt?”
“Saia söömine-aeglane surm või hea kõhtuäide?”

No mida iganes. Mis arvate..teeks ära? Kas Teie vaataks, kuidas Grete Klein ja Mallukas arutavad, kuidas on õiglane oma blogile reklaami teha?

Kui nüüd keegi mõtleb, et kas ma kirjutasin selle postituse selleks, et feimi saada, siis… loomulikult. Kui võrrelda puhastusfirma vedamist ja blogindust, siis kui ma puhastusfirma ajal pidin vaeva nägema, et pildid püsida, sest konkurente oli jalaga segada, siis blogimaailmas on see iseenda turundamine veelgi keerulisem. Kui konkurendi väärilisi puhastusfirmasid oli ühes linnas mõnikümmend, siis blogijaid on vahel ühes kortermajas ka rohkem..Ja kui sa just kuldmune suust välja ei sülita või alasti oma veebiaadressiga mööda linna ringi ei jookse, siis on üsna keeruline endale uusi lugejaid leida. Ja kui mul on valida, kas alasti ringi jooksmine või Malluka nime eksponeerimine pealkirjas, siis ma pigem valiks selle viimase..No shame, no shame.

PS! Ma ka mõtlesin, et võiks ju kirjutada Mallukale ja viisakalt linki paluda, kui inspiratsiooni saadi minu blogist, aga Kent karjus selle peale mu kõrval, et kas sa siis üldse midagi turundusest ei tea ja et see on viimane asi, mida teha ja draama draama. Nende viimaste sõnadega hüppas ta näppu viibutades basseini ja kuna arvutiga pole mõistlik veele läheneda, siis ma otsustasin, et ma rohkem informatsiooni ei küsi ja teen nii nagu kästakse 😀 😀

Muidugi võib juhtuda, et Mallukas nüüd saadab mulle artikli, mida ta luges ja lood mineviku-minast, rasedusaegne kohvi joomine, “mis mõttes sul piim otsa saab, ah??” ja bussi peal röökivad lapsed ning nende mõistmine ikkagi ei ole ideed minu blogist…Aga no sel juhul on kogu lugu veel ägedam ja ma sain ise inspiratsiooni artiklist, mida ma kunagi lugenudki ei ole ja me Mallukaga lihtsalt oleme ammu kadunud kaksikõed, kes lihtsalt mõtlevad väga sarnaselt ja kasutavad sarnaseid näiteid.

Aga vaadake ise lähemalt. Mis Teie arvate? Kas on sarnane või ma kujutan suurest elevusest ette endale asju? 😀

Minu postitus halvasti kasvatatud lastest.
Malluka postitus

One Comment

  • internetiturundus

    Copyright on muidugi väga tösine probleem ja see on kõigil blogijatel vahel küsimusi tekitanud. Eriti hull aga siis, kui botid koguvad autorite tekstid ja levitavad neid tekste kes teab mis kahtlase sisuga reklaam/spämm saitidel. See on suur äri tegelikult, suured võrgustikud toimivad sel viisil, kõik on automatiseeritud. Hoopis teine asi on plagiaat. Selline tegu on ebaeetiline ja ka laialt levinud. Kui keegi tegeleb fotograafiaga, siis ongi üsna sarnased tekstid, mida selles saab üldse kirjutada, ent ainuüksi meitel on tuhandeid selle ala tegijaid, on ilmne, et ikkka vaadatakse konkurentide peale, ka spikerdada on ju imelihtne, natuke muudad lauseehitust, sõnastust, ja näed, ongi justkui oma tekst. Kas ikka on? Kes koolis spikerdas, ega see on sel veres. See näitab lihtsalt laiskust ja jultumust, kui inimene ei viitsi ise mõelda ja püüab teiste abil lihtsalt lägi saada ja kerget populaarsust saavutada. Spikerdamine on siiski välditav ja ka vaidlustatav. Selleks puhuks on loodud mitmeid tehnilisi lahendusi, mis on siis kas manuaalselt või väikse tasu eest ka automaatselt jälgitavad. Suurematel blogijatel on see kasulik, mis aitab seista copyright õiguste eest. Näiteks http://www.copyscape.com Seda saab kasutada plagiaadi avastamiseks, sest see kammib interneti läbi ja kui avastab sarnasused, siis toob need kohe välja. Manuaalselt tuleb muidugi täpsem tulemus, aga saab ka kohe põgusa tulemuse. Nii et soovitame seda kõigile, kellel on kahtlusi, et nende autoriõigustega on inetult ringi käidud või on alust arvata, et keegi ei aja asju just kõige ausamalt. Edu! Margus 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga