Kent indias

Kas on üldse meest majja vaja ehk siis Kent Indias, viies päev

Kui ma eile kirusin, et Kenti eemalolek mulle vahel närvidele käib, siis hakkasin sellele teemale pikemalt mõtlema. Kui veel pool aastat tagasi tegin ma Kentile vihjeid, et ta vahepeal kodus laiska mängib samal ajal kui mina higimull otsa ees kõiki asju ära üritan teha, siis pärast esimest pikemat lahusolekut sain ma aru, et päris nii ikka ei ole, et mina majas kõik ära teen ja Kent päev otsa tagumikku laiaks istub…Ehk siis pärast seda ma pole vähemalt teadlikult vihjanud, et meil koduste töödega mingi ebavõrdsus on.
Esimestel päevadel ei saa kusjuures midagi aru. See on see aeg, kus ma olen ainult õnnelik, et mul on miljon asja teha. Ehk siis esimesed päevad on nagunii selle tühimiku täitmiseks tegevust vaja. No see tühimik seal söögilaua taga..
Ehk siis tavaliselt alles kolmandal või neljandal päeval hakkab tunda andma see, kui palju Kent end tegelikult kodus liigutab.
Näiteks nõudepesemine. Kuigi vahel on tunne, et ma pesen kogu aeg üksi nõusid, siis praegu on tunne, et ma ainult nõusid pesengi terve päev. Ometi peavad ju kõik ülejäänud tegevused ka kuidagi sinna nõude pesemise vahele ära mahtuma.
Teiseks tegevused lastega. Tavaliselt on Kent see, kes viitsib lastega tagaajamist ja veesõda mängida, nendega 150 korda päevas ujumas käia ja nendega numbreid/tähti õppida. Ehk siis korraga langeb kõik see koormus minu kaela ja sellest poleks hullu midagi, kui ma kõikides nendes eelmainitud asjades nii koba ei oleks ja ma iga tegevuse ajal ei peaks kuulma, et issi oskab palju paremini ujuda ja issi oskab mind vees õhku visata ja issi jookseb palju kiiremini. Siis kui ma ütlen neile, et issi käib iga päev trennis, siis nad teatavad, et miks ma siis ei käi…Ehk siis jeeeee. Iseenesest on neil ju õigus. Tõde ongi valus..
Leidsin mõned pildid, kus Kent lastega tegeleb. Tegelikult on mul meeletult palju selliseid pilte, aga mõned siin siis:
Üks korralik isa peab ikka ise lapsi jalgarattaga sõitma õpetama..Chris

Kenneth oli viist lootusetu.. 😀 Aga Kenneth. Appi! Nii armas.
See oli samas albumis, ehk siis ma lihtsalt pidin selle ka siis panema. Nunnumeeter sajaga põhjas.
Asjade korda tegemine. Iga kord, kui Kent lahkub, siis läheb midagi katki. Näiteks auto blender või see kraan, mis vetsupotti vett peaks laskma. Ja siis ma olen väga koba nende asjade parandamises, aga täpselt nagu ma olen väga koba, olen ma ka väga järjekindel ja seega näen iga kord mitu tundi vaeva mingi asja korda tegemisega enne, kui ma alla annan. Ja siis ma veedan ülejäänud aja selle katkise asjaga ja siis Kent tuleb ja teeb selle 5 minutiga korda. Näiteks siis, kui ma veel Eestis olin, siis tuli üks juhe lambi küljes ära ja ma siis panin selle kuidagi nii, et ta otseselt kellelegi elektrilööki ei annaks, aga korda ka teha ei osanud. Ja siis Kent tuli ja ohkas ja tegi korda. 
Auto! Absoluutselt kõik autoga seonduvad asjad on Kenti rida. Ja iga kord, kui ta ära läheb, siis autoga juhtub midagi. Näiteks läheb rehv katki. Või hakkab mingi tuli põlema. Või jääb käsipidur kinni. No midagi igatahes alati juhtub. Isegi tankimine on Kenti rida. Ja kuidagi juhtub alati nii, et sama päev, kui ta ära läheb, pean mina tankima minema ja siis ma nuputan iga kord, et kas paak on paremal või vasakul. Viimane kord, kui Kent Indiasse läks, siis pidin ma autot müüma. Ei no mina ei tea ju kas sellel autol on 4.0 mootor või 4.1 mootor ja mitu liitrit kütust talle sisse mahub ja kas ta on üldse korras või kui ei ole, siis mis tal katki on. Ma oskan ainult öelda, et käima läheb, kütust võtab vähe, sisse läheb diisel ja kui gaasi põhja vajutad, siis tunned, kuidas seest läheb korraks õõnsaks ja oledki juba kohal. Kõik! Sellest vist ei piisanud, sest autot ei õnnestunud mul maha müüa…
Söögi söömine. Sellest saab kohe aru, et Kenti pole kodus. Ehk siis mina teen iga kord liiga suure hunniku sööki ja siis ilma Kentita jääb seda iga kord alles. Või siis lähevad asjad halvaks, sest ma olen harjunud ostma rohkem ja me poistega ei sööme vast kokku sama palju, kui Kent üksi. Söögi tegemine ka muidugi. Kuigi enamus ajast teen ikkagi mina süüa, siis on hea, kui mõni päev saan ma sellest puhata. Praegu on vahel nii, et kui üldse süüa ei viitsi teha, siis ma ajan ühe baguette soojaks ja söödan lastele küüslauguvõiga neid sisse. Väga tervislik, eks ole? Aga kiire!
Seega isegi, kui on tunne, et mees absoluutselt lillegi kodus ei liiguta, siis on mõistlik mees kodust mõneks ajaks ära ajada ja alles siis avastad, et tegelikult kuivaksid lilled ära, kui teda ei oleks…
Kindlasti on ka asju, mis on ilma Kentita lihtsamad. Esiteks jõuan ma igale poole õigeks ajaks, sest Kent on selline viimase minut mees ja seega me ka lahkume alati kodust viimasel minutil. Teiseks püsib kodu kuidagi rohkem korras. Eriti meie tuba, sest nagu ma enne mainisin, siis Kent on viimase minuti mees…seega ta triikida jõuab, aga triikrauda ära ei jõua panna ja seega midagi alati vedeleb meie toa põrandal. 
Kuidas Teil meestega on? Kas aitavad kodutöödes või istuvad diivanil ja tõstavad jalad üles, kui diivani ette tolmuimejaga jõuate?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga