hispaania

Mida võtta kaasa, kui kolid teise riiki elama?

Kuna mul ühtegi pilti pakkimisest ei ole, siis siin on eelviimane õhtu Eestis

Ja viimane. Kenneth püüab päikest
Nagu ma kusagil varasemalt mainisin, oli seekord kolimine hoopis teistsugune. Kui muidu oli lihtne. Lähed korjad Maximast või Säästumarketist suured kastid kokku ja vead koju, topid kogu oma elamise tuba toa haaval kastidesse, võttad kogu mööbli juppideks ja rendid järelkäru, kuhu sa siis püüad ühe korraga kõik ära mahutada, sest kes ikka mitu korda viitsib sõita. Siis avastad, et ühe korraga mahub sul ainult 1/4 elamisest käru peale, nutad natuke aega kuni oled leppinud olukorraga, et sa pead neli korda edasi-tagasi sõitma ja siis lõpuks oled ikkagi sunnitud vähemalt 10 korda ühte ja sama teed kärutama, sest päev sai otsa ja haagis oli mõistlik tagasi viia ja suuremad asjad olid nagunii ära juba viidud ja ülejäänud ju mahub auto peale ka…Aga lõppkokkuvõtteks ikkagi lihtne, sest eesmärk on saada kõik asjad punktist A punkti B.
Seekord oli vaja matemaatilist mõtlemist. Ehk siis…kuidas saada asjad punktist A punkti X nii, et 99% asjadest vahepealsetes punktides maha pudiseb ja seda 2 nädalaga. Ja seda kõike pidi tegema sedamoodi, et need, kes pidid neid asju vahepealsetesse punktidesse toimetama veel ei teadnud, mida nad endale tahavad…või teadsid, aga ei omanud veel kohta, kuhu neid viia. 
Kogu selle pika eelloo mõte oli selles, et mis see 1% siis ikkagi oli, mida me võtsime kaasa 5000 km kaugusele? Kui keegi kunagi otsustab sama teha, siis ehk on abiks.
Dokumendid ja kaardid. Neid võiks üle kontrollida veel sekund enne lahkumist. Kas kõik vajalik on olemas? 
  • Lastele sünnitunnistused ja isikut tõendavad dokumendid .
  • Enda ID-kaart, pass ja juhiload. Me läksime autoga Euroopa tripile nii, et Kenti juhiluba on siimaani teadmata kadunud. Alles nüüd paar päeva tagasi jõudis uus juhiluba lõpuks kohale. Õnneks politseiga meil tegemist ei ole olnud. Väidetavalt ei õnnestu siin Hispaanias isegi politseijaoskonnast juhiloa varguse korral paberit saada, mis kinnitab, et sul tegelikult on juhiluba olemas. Seega kontrollige sada korda üle, kas kõik on olemas.
  • Auto dokumendid. Auto pass ja kui on vaja, siis roheline kaart.
  • Pangakaardid. Sest sellega saab peaaegu igal pool maksta. Ja sularaha. Sest näiteks Prantsusmaa kiirteel ei söönud enamus tanklaid meie kaarte ja seega oleks me ilma sularahata hätta jäänud. 
Riided. Riietega oli siis lugu selline, et ma teadsin, et ma pean loobuma vähemalt 97% enda ja oma laste riietest. Kentil läks see asi kuidagi sujuvalt. Tema võttis päev enne kolimist oma kapi lahti ja viskas enamuse oma riideid kõhklemata ühte hunnikusse ja võttis kaasa oma lühikesed püksid, enamuse triiksärkidest, kaks kõige paremat paari pikki pükse ja paar jakki. Sujuvalt avas oma kohvri ja lükkas piinlikult sirgeks triigitud ja laitmatult kokku volditud riided oma kohvrisse, lükkas kohvri kinni, lükkas kapiukse kinni ja sama kiirelt nagu ta sinna kapi juurde ilmus, ta sealt ka lahkus. Mina sorteerisin oma ja laste riideid terve nädala vähemalt 10 korda. Iga korraga taas tõdedes, et asju on liiga palju ja tuleb veel terve kotitäis kõrvale panna. Lõpuks sain ma kaks kotti lasteriideid ja enda riided mahutasin ühte pisemasse kohvrisse ja ühte kotti. Kaasa said võetud absoluutne koorekiht kõikidest suveriietest. Mida meeles pidada, kui pakid riideid?
  • Arvesta kliimaga. Hispaaniasse kolides jätsin maha kõik talvejoped, paksemad pusad, sallid ja muu sellise. Arvestades, et ilm on vahel ka tuuline, siis poistele võtsin kaasa õhemad joped ja endale paar tagi. 
  • Üle ei tasu pingutada. Pigem võtta vähem, kui rohkem. Kui tunned, et midagi on puudu, siis saab alati koha pealt osta. 
Millest ma puudust olen tundnud?
  • Kui me Madridi jõudsime, siis tundsin, et oleks võinud rohkem mõelda, et mis asjad omavahel kokku sobivad. Kuna Madridis oli suhteliselt külm, siis oleksin tahtnud pikemaid pükse ja tagi kanda, aga selgus, et need, mis mul kaasas olid, ei sobinud väga omavahel kokku. Seega hea oleks pakkimisel arvestada, et võtaksid kaasa asjad, mis ka omavahel kokku sobivad.
Ravimid. Ma haarasin kaasa absoluutselt kõik ravimid, mis mul vähegi olemas olid ja sain ühe pisema kotitäie. Samas, kui ravimeid tuleb ikka kodu pealt kokku korjates terve kohvritäis, siis peaks pisut mõtlema, et mida ikkagi reaalselt vaja võib minna. Arvesta, et ka tee peal on apteegid. Kindlasti tasuks ka perearstile kõne teha ja uurida, mida tema soovitab kaasa võtta?
Millele tähelepanu pöörata?
  • Mul läks Hispaanias vaja kreemi, mis Eestis sain ma ainult perearsti poolt väljastatud retseptiga. Õnneks oli see siin käsimüügis, aga kindlasti tasuks mõelda, et mis on need rohud, ilma milleta hakkama ei saa. Seega see hobusesalv võib ja võib ka mitte olla, aga prioriteet number 1 on hädavajalikud ravimid.. Kohe kindlasti ei taha sa Hispaanias kell 2 avastada, et sul on jube kiirelt mingit ravimit vaja, kui kõik apteegid on kinni. Ja ära unusta retseptiravimeid.
  • Kui on autosõit, siis tasuks igaks juhuks kaasa haarata valuvaigisteid, midagi iivelduse vastu, antiseptikut ja plaastreid. 
Tehnika. Telekad, DVD-mängijad ja muu sellise võiks ideaalis maha jätta. Meie võtsime kaasa oma läpakad ja telefonid. Ja kui need olid pakitud, siis kõik juhtmed, mis nende seadmete külge käivad. Autoga sõites on autolaadija kindlasti hädavajalik vidin. 
Hügieen ja muu selline. Tervet vannituba ei tasu kaasa vedada. 
  • Hambaharjad ja hambapasta.
  • Ideaalne hetk sorteerida kogu vannitoa sisu ära. Võta kaasa asjad, mida ka reaalselt kasutad ja mis kõige rohkem meeldib. Arvestades, et shampoonid ja ihupiimad on üldjuhul suurtes pudelites, siis see tähendab, et nad võtavad üsna palju ruumi. Mõtle hoolikalt, mida võtta ja mida jätta. 
  • Niisked salvrätikud. Mitu pakki. Igal pool kulub ära.
Laste mänguasjad. See oli kusjuures üks keerulisemaid kohti, sest lastel pole oma asjadest pooltki nii kerge loobuda, kui täiskasvanutel. Seega kõigepealt said välja sorteeritud asjad, millest nad 100% olid nõus loobuma. Need viisime ära Uuskasutuskeskusesse. Seejärel tegime kaks hunnikut. Üks hunnik läks vanaema juurde hoiule ja teises olid asjad, mis kaasa võtsime. Seda viimast hunnikut sai päev päeva jooksul hõredamaks tehtud, kuni lõpuks õnnestus asjad kahte pisemasse kasti ära mahutada. 
Jalanõud. Püüdsime võimalikult vähe kaasa võtta. Üks paar tenniseid, üks paar sandaale, üks paar kõrge kontsaga kingi. Ehk siis enamuse jätsime maha. Alati saab juurde osta, kui vajadus tekib!
Mis veel? Võtsime kaasa käterätid. Igale üks. Tekid ja padjad said kaasa mahutatud. Need suured pehmed kotid tulid kasuks ka nendel öödel, kui oli vaja autos ööbida. Kitarr! Ilma selleta ei olnud ma nõus Eestist lahkuma. Samuti mõned erilisemad raamatud. Triikraua võtsime ka kaasa..ma enne mainisin neid piinlikult sirgeks triigitud särke. Sellepärast. Kõik, mis autole vajalik. Tung ja varurehv ja igaks juhuks ka kanister, kuhu 5 liitrit kütust ära mahuks. Meil vaja ei läinud, aga parem karta, kui kahetseda.
Kaasa peaks võtma asjad, ilma milleta elada ei saa. Kogu oma elu pole lihtsalt võimalik auto pagasiruumi ära mahutada. Seega kahjuks tuleb vähemalt mõneks ajaks loobuda oma küünlakollektsioonist,  25 paarist kingadest ja kohe kindlasti sellest vintage diivanist, mis sa 5 aastat tagasi oma elutuppa ostsid. 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga