Motivatsioon

Jooksuäpp ja perejooga

Täna hommikul, kui ma proovisin oma silmi avada, sain aru, et miski ei ole päris õige. Minu esimene mõte oli, et kell on juba 12 ja ma olen ikka voodis. Ja teiseks arutasin endamisi, et miks mu enesetunne on allapoole igasugust arvestust. Minu puhul on selline mõttetöö täiesti normaalne, sest ma olen haruharva haige. Kui mu elukaaslane tuli mulle kohvi pakkuma ja ma selle ka vastu võtsin, kuid juua ei suutnud, siis oli selge, et ma olen haige. Vastasel juhul ei loobuks ma kunagi tassikesest kohvist voodis.

Positiivne on muidugi see, et nüüd mul on aega mõelda ja kirjutada, mida ma viimastel päevadel teinud olen 🙂

Igatahes otsustasin ma paar päeva tagasi, et ma peaksin ka natuke ägedam olema ja endale ühe app´i tõmbama, mis aitaks mul jälgida edusamme jooksmises. Kui palju ja kui kiirelt ma teekonna läbin. Ma pidin ikka olema väga naiivne, kui ma mõtlesin, et piisab sellest, kui ma lähen App Store´i ja mängleva kergusega tõmban selle vidina alla ja elu ongi lill. Karm reaalsus lõi mulle julmalt vastu vahtimist ja naeris mu imestunud näo üle, kui ma otsingu tulemusel kümneid erinevaid jooksuäppe jõllitasin. Google ei olnud ka kuigi abivalmis ja andis mu otsingule vastuseks veel omakorda kümneid artikleid, milles on välja toodud 5-10 kõige vingemat äppi, ilma milleta on lollus üldse kodust välja minna.

Seega aja säästmise eesmärgil valisin tuimalt esimese, mis mulle ette sattus ja selleks on:
Nike+ Runner App

Nike+ Runner App kirjeldab end järgnevalt:

  • Rakendus võimaldab jälgida oma teekonda(track your route), kiirust, vahemaad ning tempot
  • Saad püstitada endale eesmärke(näiteks täna jooksen 30 minutit või 5 kilomeetrit)
  • Võimaldab kuulata muusikat oma telefonist või Spotify´st(juhul kui oled seal Premium liige)
  • Saad oma sõpradega erinevaid eesmärke püstitada ja neid lukku panna(võistlusmoment on alati hea motivaator)
  • Saad jagada oma tulemusi(sharing is caring right?)

Minu jaoks oli siiski põhiline, et ma näeks kui pikalt ja kui kiirelt ma jooksnud olen. Oli aeg jooksma minna ja vidin ära katsetada.

Ilm on viimastel päevadel nigelam olnud ja kuna ma päris läbimärjaks ei taha jooksmise ajal saada, siis ma olen jooksmas käinud õhtul, kui taevas selginema hakkab. Üleeile avanes aknast selline imeline vaade:


Lausa kutsub jooksma, eks ole?

Niisiis! Jooksmise ajal oli päris mõnus, et äpp teavitas mitu kilomeetrit jooksnud oled ning annab keskmise kiiruse, millega selle läbisid. See andis mulle innustust joosta kilomeeter rohkem, kui ma seni olen jooksnud. Viimase kahe päeva tulemused on järgnevad:

Ma jooksen maanteel ja liikluskultuur on ikka üli lahe! Kõik autod sõidavad võimalikult kaugelt minust mööda ja arvestavad minuga. Ma ise tõmban ka asfaldi pealt tee äärde. Ehk siis vastastikune mõistmine. Eile aga otsustas üks kohalik rullnokk minust kaks korda mööda sõita nii tee ääres, kui vähegi võimalik. Äge onju? Õnneks päris otsa ei sõitnud, aga palju puudu ka ei jäänud.

Mis aga eriti vinge on? Mu vanem poeg otsustas, et tema tahab ka tugevaks saada ja meiega koos joogat teha. Ma vaatasin talle mõned sekundit suure hämmastusega otsa(kuna varasemad korrad on ta jooga ajal oma tuppa pagenud) ning panin kiirelt video peale enne, kui ta ümber peaks mõtlema. Ja siin me oleme. Äge, et lapsed eeskuju võtavad. Nii trenni kui ka söögi koha pealt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga