See pealkiri on kuidagi nii mööda, aga no mis ma teha saan, et mul täna mõlema teemaga tegeleda tuli! Juba väga pikka aega kükitas mul kusagil sügaval sisimas mõte, et ma tahan olla parem inimene ja hakata prügi sorteerima. Esiteks keskkond ja muu selline.…
Ma nii ootasin, et lapsed kooli tagasi läheks. Mitte sellepärast, et neist iga päev 5ks tunniks lahti saada..kuigi see on ka kindlasti üks üksikvanema rõõme 😀 Aga pigem sellepärast, et rutiini tagasi saada. Igal hommikul normaalsel ajal üles, lapsed kooli ja siis mõned tunnid tööd…
Me olime sadamas kindlasti ühed esimestest. Me arvasime, et me oleme nüüd targemad. Tegelikult ei õpi aga paari praamisõiduga mitte midagi 😀 Ma kohe seletan, mida ma sellega mõtlen! Esimene praamisõit Ateenast Milosesse magasin ma teki põrandal. Sõit oli tegelikult vast maksimaalselt 4 tundi, aga…
Kui esimene öö telgis ilma padja ja madratsita möödus üllatavalt hästi, siis täna ei suutnud vaatamata mega suurele väsimusele magama jääda ja kui lõpuks suutsin, siis ärkasin iga paari tunni tagant. Esimene ärkamine oligi selline, et ma olin täiesti veendunud, et aeg on kark…
Öö telgis oli nagu ta oli. No kuidas ta ikka väga olla saab, kui mati asemel on hunnik riideid! 😀 Aga parem, kui eelmine öö. Ma olen kusjuures terve oma elu olnud selline, kes ei saa bussis ega lennukis magada, sest mul on vaja patja…
Kolmapäev oli jälle planeerimise päev. Andsime hommikul hosteli võtmed tagasi ning istusime üsna mitu tundi kohvikus. Kohvikus, kus ma esimest korda Freddo Cappuchinot proovisin (külm kohv koos mingi imelise sefiirivahtu meenutava piimaga) ja ära armusin. Hispaania, mis toimub!? Miks meil midagi sellist ei ole.…
Uut hommikut alustasime planeerimisega. Või noh. Planeerisime, et lähme kusagile süüa ostma ning seejärel otsime mõne kauni koha, kus siis edasi planeerida 😀 Me vähemalt lootsime, et leiame mõne kena koha! Uksest välja astudes lendas meile 35 kraadine kuumusepahvakas vasta vahtimist ning kogu agarus hakkas…
Ma olen lõpuks tagasi Malagas! 6 nädalat olin eemal ja nüüd on aeg teid kõiki reisipostituste ja piltidega üle valada. Kes ei taha kuulda mitte midagi Kreekast ja Bulgaariast, siis pole mul teile paar nädalat midagi pakkuda 😀 Sorri! Reis algas nii nagu mul…
Ma nüüd kirjutan suhetest jälle ja sorri, kui kedagi häirib, et ma muust kirjuta ei oska, aga mu elus ei toimu hetkel mitte midagi muud põnevat, kui see, et ma öösel prussakaid kardan ning vallaline olen 😀 Igatahes! Kolasin mööda Facebooki lõputut seina ning…
Ma nean seda päeva, kui ma umbes 15 aastaselt suitsetama hakkasin! No oli siis seda vaja? Ma täpselt enam seda hetke ei mäletagi, kui ma esimese suitsu tegin, aga ma elasin külas ja seal ikka oli neid, kes kimusid ja ju siis ma kellegi…